Miks algaja juhiluba üldse antakse?
Juhtkiri: riivatud õiglustunne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On raske tuua hullemat näidet ühiskondliku õiglustunde riivamisest kui see, et kohtus süüdi mõistetud, ent kohtuotsuse edasi kaevanud isik paneb toime uusi samalaadseid õigusrikkumisi. Muidugi ei saa panna korravalvurit iga üksikjuhtumi puhul inimest pidevalt ja kõikjal konvoeerima, kuid seadusega saab tema tegevust üsna hõlpsasti vajalikul määral piirata. Nii võib seadus teatud juhtudel kaitsta tegelikult inimest ennast. Aasta tagasi Kesk-Eestis kolme hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustanud Joosep Laiksoo uus avarii Tallinnas Mustamäel on just niisugune näide.
Järgnev võib tunduda kummaline, aga on ometi tõsi. Mullu traagiliste tagajärgedega avarii põhjustamise eest kolmeks kuuks reaalselt ning veel kaheaastase katseajaga aastaks ja üheksaks kuuks tingimisi vangi mõistetud Laiksoo võib seaduse järgi autoga ringi sõita nii palju, kui süda lustib. Kuigi kohus võttis talt ka kolmeks aastaks juhiloa, ei rakendata seda enne, kui lõplik kohtuotsus on kõlanud. Ja Laiksoo ongi asja riigikohtusse edasi kaevanud.
Seadus on praegusel kujul tõesti leebe – midagi ei muuda ka tõsiasi, et raske avarii tegemise hetkel oli 17-aastasel Laiksool piiratud juhtimisõigus. See nõuab teadupärast, et auto kasutamisel peab tema kõrval istuma vähemalt kaheaastase staažiga juht, lapsevanem või viimase volitatud isik. Nüüd on 18-aastaseks saanud noormees esmase juhiloa vahetanud juba pärispaberi vastu.
Demokraatlikus riigis ei saa kedagi süüdlaseks pidada lõpliku süüdimõistva kohtuotsuseta. Kuid otsus ei sünni kohe ja teatud (ajutised) piirangud selle hetkeni oleksid vägagi mõistetavad. Eriti kui on tegemist esmase loaga (kas siis piiratud õigusega või vahtralehega juht) – miks niisuguseid algajate lube siis üleüldse antakse? Kas see polegi siis mõeldud nii-öelda katseajaks?
Juhuslike liiklusõnnetuste eest pole keegi meist kaitstud. Loomulikult on igal avariil oma põhjused ja süüdlane (või süüdlased), kuid iseseisvusaja kiire autostumine Eesti teedel-tänavatel on muutnud liikluse sedavõrd tihedaks, et plekimõlkimiseni võib viia ka suhteliselt väike tähelepanematus.
Just seepärast – olgu eespool kirjeldatud JOKK-olukorraga, kuidas on – jääb ilmselt suurele osale avalikkusest ka sügavalt arusaamatuks, miks sellisesse seisu sattunud inimesel üleüldse on vaja ilmtingimata rooli taha istuda. Isegi kui ta poleks juhtunus süüdi, tõlgendaks rahvas seda tema vastu. Ning süükoorem, mille kandmist noormees vähemasti alati mainib, läheks tahes-tahtmata raskemaks.