Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: Georgi lindid versus trikoloor

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Vene politseinik pooleks murdmas protesteerijatelt ära võetud lippu. | FOTO: Internet

Sel kümnendil on Vene opositsiooni režiimivastaste protestide käik järginud ühte ja sama mudelit: ilusa ilmaga kogunetakse Moskva laiadele bulvaritele jalutuskäigule, millelt politseinikud kohe ürituse alguses kellegi organisaatoritest türmi viivad, samas kui karneval siiski oma teekonda jätkab, kuni hea tujuga kodudesse laiali minnakse, ehkki kõik jätkub pärast seda jälle vanaviisi.

Vähemalt märtsikuus ja nüüd 12. juunil Venemaa päeval üle riigi lahvatanud meeleavalduste põhjal võib öelda, et olukord on varasemaga võrreldes muutunud. Nii arreteeriti 12. juunil üle riigi toimunud protestiaktsioonidel ligemale paar tuhat inimest, sealhulgas Peterburis üle 900 ja Moskvas 750 protestijat.

Pinge on võrreldes eelmiste aastatega kasvanud. Protestidesse on kaasatud rohkem noori, kelle käitumine on ettearvamatum kui kesk- või vanemaealistel ning silmanähtavalt pelgavad ka võimud aina enam kokkupõrkeid.

Protestid annavad tunnistust sellestki, et Aleksei Navalnõi on viimastel aastatel poliitikuna arengu läbi teinud ja teiste vene opositsionääridega võrreldes sammu edasi astunud. Navalnõi on erinevalt viimastest leidnud laiemaid masse kaasa haarava idee – võitluse korruptsiooni vastu –, samas kui ülejäänud vene opositsionäärid on jaganud häguseid lubadusi mingitest abstraktsetest muutustest, mis ei ole inimesi suutnud nende selja taha tuua.

Korruptsioon liidab ühelt poolt neid, kes on korruptsiooni vastu, teisalt on see Venemaa režiimi tunnusjoon. Nii võib öelda, et Venemaal on praegu kaks poliitikut: Aleksei Navalnõi ja Vladimir Putin.

Sellest, et Navalnõist on saanud Venemaa poliitikas tõsine tegija, annab tunnistust seegi, et inimesed kogunesid 12. juunil protestiaktsioonidele vaatamata asjaolule, et võimud arreteerisid Navalnõi juba kodumaja trepikojas, enne protesti algust. Navalnõi tunneb hästi ja kasutab meisterlikult ära ühiskonnas valitsevaid meeleolusid, eelkõige seda, et Venemaal võtavad järjest enam maad frustratsioon ja rahulolematus.

Üks olulisi muutusi on ka see, et protest on jõudnud provintsidesse. Kui 2011–2012 protestiti eelkõige ainult Moskvas, siis aktsioonid kevadel ja Venemaa päeval leidsid aset Kaliningradist Vladivostokini.

Huvitav tendents on ka sümbolid ja nende kujunemine. Putini režiimi ja selle poolehoidjate sümbol on esmajoones Georgi lint. Kui 2011.–2012. aastal kasutasid opositsionäärid oma sümbolina valget linti, siis nüüdseks on Vene trikoloor aina kindlamini saanud nende sümboliks, kes soovivad vabadust ja muutusi. Nii võis ka Venemaa päeval 12. juunil olla tunnistajaks ainukordsele vaatepildile, kui politseinikud arreteerisid inimesi selle eest, et nood olid riigipühal tänavatele tulnud oma riigi lipuga.

Tagasi üles