Marti Aavik: presidendile residents – tehkem ära

Soome Vabariigi presidendi residents Mäntyniemi. Foto: Sander Ilvest

Käisin esmaspäeval Mäntyniemis, mis on Soome presidendi residents, ja usutlesin president Sauli Niinistöt. Mõtlesin seal, et Eesti tulevastele presidentidele residentsi ehitamise kava ei tasu siiski prügikasti visata.

Inimestel, kes ei tegele igapäevase töö osana läbirääkimiste ja külaliste võõrustamisega, võibki olla raske taibata ja omaks võtta, milline roll on selles, peale kõige muu, ruumil ja selle detailidel.

Esiteks vaadake ringi oma elutoas. Miks te olete ühed asjad sinna kokku kuhjanud ja teised asjad keldrisse ära peitnud? Kas ainult omaenda mugavuse ja ilumeele pärast? Või vähemalt natuke ka sellele mõeldes, et kui keegi külla peaks tulema, mis tema siis näeb ja arvab?

Oskar Rütli (1871–1949) kirjeldab oma mälestusteraamatus kaasahaaravalt, kuidas ta 1902. aastal Tartus oma advokaadikontorit sisse seadis. Vanemad kolleegid seletasid suss-muss, et kes muu su juurde ikka tuleb kui mõni poriste saabastega sulane või hädas pesunaine – pole vaja uhkust taga ajada. Vaene Rütli tegi endale aga uhke kontori, jättes eluruumid pehmelt öeldes lakooniliseks. Ja oli varsti üks Tartu äride ja tööstuste asutamise ning ka sakslastelt ülevõtmise eestvedajatest.

Jah, muidugi ei tee kontorilaud, seinal rippuv pilt ega aknast avanev vaade ära kogu tööd. Ometi tasub mõelda, miks ikkagi kulutavad ettevõtjad üle ilma märkimisväärseid summasid ja ka aega sellele, kuidas külalisi vastu võtta ja neile muljet avaldada. Seletada võib mitut moodi, aga mina meenutan siinkohal üht õpetusiva: äri aetakse inimeste, mitte firmadega.

Kui poliitilisele või diplomaatilisele ametikohale on miskipärast sattunud tummahammas või inimene, kellel pole oma läbirääkimispartneritele midagi arukat ega kaasahaaravat öelda, siis on kasu kuitahes kuldsetest kulissidest olematu. Äärmuslikult priiskavana muutuvad need naeruväärseks. Aga hästi läbi kaalutuna on nii ruumiraam kui ka meelelahutus midagi sellist, mis toetab sisu. Aitab meelde jääda. Isiklikult.

Mälu on kaks asja, seletas lihtsalt psühholoog Endel Tulving: meeldejätmine ja meenutamine. Juba vanaaja roomlased ja kreeklased taipasid, et päheõpitud teksti on kergem meenutada, kui seod iga lõigu mõttes mingi konkreetse kohaga – näiteks templis ridamisi asetsevate kujudega. Sama juhtub meiega iga päev ka tahtmatult. Ja juhtub ka poliitikutega.

Hea läbirääkija ja mõjutaja jaoks on vastuvõturuumid üks osa tema tööriistakastist.

Soomlaste Mäntyniemit poleks ilmselt ehitatud, kui otsustamine oleks langenud lama, s.o nende 1990ndate alguse majanduslanguse ajale. Kokkuhoid, priiskamise vältimine on meile kõigile igati arusaadav. Mõtlesin aga selles majas, kui kenasti ja loomulikult see ühtaegu rahuliku ja detailirohke joonega hoone iseloomustab Soomet. Võib-olla mõtleksime meiegi veel kord: koonerdamine pole siiski kokkuhoid.