Tõnis Oja: ajupesu nimega Eesti kapital (4)

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Oja
Tõnis Oja Foto: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

Hiljuti küsis pensionärist tuttav, keda ma aeg-ajalt rahaasjades nõustan, kas tasuks paigutada oma säästud, mida tal on üsna korralik summa, ühte hoiulaenuühistusse. Ta tõi näiteks oma sõbranna, kes sealt saadud intressidest maksab kõik oma kommunaalkulud.

Tuttava teine oluline argument on, et ühistu reklaamib ennast Eesti kapitalile kuuluva ettevõttena.

Laitsin mõtte maha, sest erinevalt pangahoiustest, millest saadavad intressid on küll naeruväärselt madalad, ei ole hoiulaenuühistutesse paigutatavad säästud riiklikult tagatud. Tuttav küll kuulas selgitused ilusasti ära, aga mulle jäi mulje, et eriti veenev ma siiski ei suutnud olla.

«Ikkagi Eesti kapital,» ütles ta teema lõpetuseks.

Viimasel ajal võib tihti näha ja kuulda reklaame, kus kuulutatakse, et see või teine ettevõte kuulub kodumaisele kapitalile. Ka mujal avalikus ruumis tunnetan ma üha enam ja enam vaenulikku suhtumist välismaisesse kapitali. Mul on tekkimas isegi tunne, et mida aeg edasi, seda rohkem hakkab kodumaise kapitali propageerimine ajupesu tunnuseid võtma. Uus rahvuslik lennukompanii, mis on millegipärast küll võtnud võõrapärase nime Nordica, suudab ainsa põhjendusena, miks eelistada neid, tuua just asjaolu, et see on meie oma. Kodumaa kapitali nimeline hoiulaenühistu nimetab ennast koguni uutmoodi kapitaliks.

Vääritimõistmise ärahoidmiseks ütlen kohe, et mul ei ole midagi Eesti kapitali vastu. Pigem vastupidi, mida rohkem on kohalikule kapitalile kuuluvaid ettevõtteid, mida tugevamad nad on ning mida rohkem on kohalikke ettevõtete omanikke, seda parem meie majandusele, ühiskonnale, riigile.

Samas, selleks et ma mingit toodet või teenust kasutama hakkaksin, on ühest argumendist – ettevõte kuulub Eesti kapitalile – liiga vähe. Eks inimesed on muidugi erinevad, aga et ma mingi ettevõtte kliendiks hakkaks, on kodumaine kapital viienda või seitsmenda järgu tähtsusega. Esmatähtis on siiski toote kvaliteet, hind, välimus, võib-olla veel midagi.

Kohalik kapital on ühiskonnale küll tähtis, aga seda ei maksa ka liiga üle tähtsustada. Pole ju suurt vahet, kas uusi ja hästitasutavaid töökohti loovate ettevõtete omanik on meie Riho, põhjanaabrite Matti või Rootsi Lars. Kui vaadata Äripäeva palgamaksjate värsket edetabelit, siis on selle tipus kõige rohkem just väliskapitalile kuuluvaid ettevõtteid.

Väliskapitalistide vastaste argumendiks on kasumi riigist väljaviimine. Aga ettevõtlus on risk ja kasum pole kaugeltki garanteeritud. Kümmekond aastat tagasi Eestisse tulnud Estonian Celli omanikud on matnud siia kümneid ja kümneid miljoneid eurosid, aga kasumit on nad selle aja jooksul saanud vaid kahel aastal.

Meie viimaste aastate probleem ei ole mitte see, et väliskapital viib siit kasumi välja, vaid pigem see, et väliskapital ei taha enam siia investeerida. Väliskapitali-vastane hüsteeria teeb olukorra ainult hullemaks.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles