Stephen John Martin: meemesilasi tapab inimeste tekitatud pandeemia6

Stephen John Martin
Stephen John Martin
:

Varroa lestad ja nende kantav deformeerunud tiiva viirus on tapnud viimasel poolel sajandil miljardeid mesilasi ning seda surma on külvata aidanud inimesed, kirjutab Salfordi ülikooli entomoloog Stephen John Martin veebiväljaandes The Conversation.

Me elame maailmas, kus suurt hulka inimesi lahutab üksteisest vaid mõni väike samm. Et meil on sidemed kõikjal üle maailma, on küll äärmiselt tore, kui tarvis välismaale puhkama minna, arendada kaubandust ja suhtlust, ent see tähendab ka, et viirused saavad liikuda vabamalt kui eales varem.

Värskeim plahvatuslik pandeemia, mille tõttu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ülemaailmse eriolukorra välja kuulutas, on kurikuulus Zika. Viirused ei ründa aga ainult inimesi – nende sihtmärgiks võivad olla kõik eluvormid bakteritest banaanideni, morskadest mesilasteni.

Surmav kombinatsioon Varroa lestadest ja nende kantavast deformeerunud tiiva viirusest on tapnud viimasel poolel sajandil miljardeid mesilasi. Ajakirjas Science avaldatud uuringus kirjutan koos kolleegidega Exeteri ja Sheffieldi ülikoolist, kuidas see viirus nii ulatuslikult levida sai. 

Liigibarjääri ületamine

Meemesilased jagunevad geograafiliselt kahte eristuvasse gruppi: üks liik Aafrikast, mille segadusseajavaks nimeks on hoopis Euroopa meemesilane (Apis mellifera mellifera), ja kuus liiki Aasiast. Inimesed peavad peamiselt Euroopa meemesilasi, puhtalt selle pärast, et nemad suudavad toota kõige enam mett perekonna kohta.

1950ndatel viidi Euroopa meemesilane Aasiasse, et sealset meetootlikkust parandada, ning mingil hetkel hüppas Varroa lest oma senistelt Aasia peremeestelt uue liigi peale. Järgmise 50 aasta jooksul levisid lestad globaalse Euroopa meemesilastega kauplemise käigus üle kogu maailma.

Kolm kuni viis aastat pärast lestade saabumist hakkas massiliselt esinema mesilaspere kokkukukkumise sündroomi. Kadusid miljonid kodustatud ja metsikud kolooniad.

Õudne lõpp

Aastakümneid arvati, et lestad imevad mesilased lihtsalt surnuks, sest need parasiidid toituvad vaid mesilaste verest. Arvamust toetas ka see, millised näevad välja lesti täis mesilaspered – nende tiivad on kuivad ja sandistunud.

Värskemad uurimistööd näitavad aga, et Varroa lest ei ole mitte ise tapja, vaid kannab tapvat deformeerunud tiiva viirust otse mesilaste vereringesse. Mesilasi kimbutavad ka mitmed muud viirused, ent neid esineb tavaliselt väga vähe ning need kanduvad edasi paaritumisel ja toidu kaudu. Varroa lest võimaldab aga täiesti uut edasikandumisviisi, mis muutis kõike.

Need mesilased, kelle tiivad sandistuvad, ei saa lennata ja surevad kähku. Suuremal osal viirusega nakatunud mesilastest on aga normaalsed tiivad, ent nende eluiga lüheneb viiruse tõttu kuni poole võrra, mistap leiab paratamatult aset koloonia kollaps.

Aja jooksul on viirus arenenud üheksainsaks tapvaks tüübiks, mis on levinud kogu maailma mesilaskolooniatesse. Mesilastelt ja lestadelt kogutud andmed on võimaldanud uurida viiruse evolutsiooni, mis peegeldab ka selle levimisteekonda ja -viisi.


Saime teada, et deformeerunud tiiva viirus pärines Euroopa meemesilastelt endilt, mitte nende Aasia suguvendadelt või lestadelt. Varroa lest osutus lihtsalt väga efektiivseks viiruse levitajaks.

Praegune pandeemia algas 20. sajandi keskel ning selle levik käis koos Varroa lestaga. Kiiret levikut võimaldasid peamiselt seega Euroopa ja Põhja-Ameerika meemesilaste kolooniad, mis on ootuspärane, sest tegu on ka globaalse meekaubanduse võtmepiirkondadega.

Meemesilased ja teised tolmeldajad on kõik kaubandusvõrkudega omavahel ühendatud, see loob aga ideaalsed olud patogeenide ja parasiitide levikuks üle maailma ja ka liikidevaheliselt – näiteks kimalastele.

Deformeerunud tiiva viiruse ülemaailmsel levikul on palju paralleele teiste putukate kantud patogeenide levikuga (selline on ka Zika viirus). Rahvusvahelist kaubandust ja reisimist on aga üha enam, mistap võime olla valmis selleks, et esile tõusevad veel paljud viirused, mis mõjutavad nii loomi kui ka inimesi.

Geeniuuringud näitavad aga, et oleme uute patogeenide esiletõusuga hästi kohanenud ja praeguseks on maailmas juba hulk Varroa lesta kandvaid mesilaskolooniaid, mis jäävad ellu ka parasiiditõrjeta. Paistab, et looduslik valik võidab taas.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadepideemiakeskkonnakaitsemesilasedpandeemia
Samal teemal
päevaintervjuud
Google küsib, presidendiks pürgija vastab
Sisuturundus
narva arvamusfestival
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Gallup

Kas Eesti vajab burkakeeldu?

Küsitluses on osalenud 814 inimest
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Elu24Kõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE