Hille Hanso: burkakeeld ei ole naiste vabastamine2

Hille Hanso
Hille Hanso
:

Detsembris tõusis teemaks burka keelamine Eestis. Urmas Reinsalu (IRL) võttis TV3-s sõna ja lausus: «Eesti naiste esindajad on öelnud väga selgelt, et näokatete kandmine on naistele väga alandav.» Pean seda populistlikuks ja silmakirjalikuks sõnavõtuks, kirjutab vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso.

Esiteks, Eesti naiste esindajad on väga selgelt öelnud vähemalt viimased 20 aastat, kui alandav on saada vähem palka, olla meedias kujutatud kui dekoratsioon, kui alandav on see, et naisi on kogu taasiseseisvumise perioodil poliitilisel maastikul olnud krooniliselt liiga vähe, seda eriti IRL-i oma väljapaistvamatel kohtadel. Kus on IRL-i senised naiste alandamise vastase võitluse viljad?

Teiseks: näokattega tegeletakse ajal, mil kooseluseadus polevat liiga väikese huvigrupi tõttu tähtis. See puudutavat vaid paarisadat Eesti paari. Kaasavas ühiskonnas suheldakse aga huvigruppidega enne, kui minnakse neid puudutavate seaduste kallale.

Kas järgmisena kapuutsid ja sallid?

Eesti moslemitega rääkides jõudsime selgusele, et mainitud seadus puudutab praegu ei rohkem ega vähem kui üht inimest Eestis. Kusjuures ta ei kannagi burkat, vaid nikaabi, näokatet, mis silmad nähtavale jätab. Ilmselt ei loobuks ta sellest regulatsioonist tulenevalt näokattest, vaid ei tuleks enam lihtsalt kodust välja. Oleme saavutanud inimese marginaliseerumise ja ühiskonnaelust äralõigatuse. Vist ei ole mõtet oodata, et tema valikuvabaduse piiramine süvendaks riigitruudust?

Kolmandaks: mosleminaiste näokatte tajutav oht turvalisusele. Vao motorallil põristasid vennakesed ja õekesed pealuudega näomaskides ja hirmutasid külaelanikke. Burkamurest rääkides pole aga veel kuulda olnud, et meil suusamaskide, näole tõmmatud kapuutside, mootorratta- ja meditsiiniliste maskide kandmise vastu turvalisuse põhjendusel võideldaks. Vaid murdosa kuritegevusest Euroopas on pandud toime burkas kurjategijate poolt. Sama ei saa aga öelda muude eelmainitud näokatete kohta.

Samuti, mõtleme plaan B peale, kui juhtub nagu Prantsusmaal, kus burka ja nikaab keelati ja kogukond, keda seadus puudutas, läks hügieenimaskidele üle? Kui nikaab keelata, siis on inimesel alati võimalus kanda suurt kapuutsi või, meie kliimas eriti, näo ees salli. See mõjutaks juba ka meile Aasiast, näiteks Jaapanist tulijaid, kes hügieeni ja naha heleduse säilitamise nimel nägu katavad. Oleks tunduvalt kergem nõuda kõigilt, et nad ametiasutustes või lihtsalt vajadusel isiku tuvastamiseks ametnikele nägu näitaksid, aga mitte mingeid konkreetseid riietusesemeid ära keelata.

Neljandaks: isegi kui võtame vastu näiteks 1000 põgenikku Lähis-Idast, ei hakkaks see seadus lähema 20 aasta jooksul puudutama enamat kui ehk paarikümmet inimest. Nimelt on burka levinud vaid väikeses osas islamimaailmast, peamiselt Afganistanis ja Pakistanis. Neist riikidest pole meile tulijatelainet oodata. Küll kindlustaksime nikaabi keelates, et rahakad araablased meile turistidena ei tule – daamid kannavad oma Gucci ja Armani näokatteid Istanbulis ja Moskvas ning jätavad sinna suured summad turistiraha.

Viiendaks, kas keelata burka, viidates Istanbuli konventsioonile? See konventsioon peab võitlema naistevastase vägivallaga, mille alla käib muuhulgas ka vaimne terror. Loen vägivallaks ka kellelegi riiete osas riiklikul tasandil ettekirjutuste tegemist, kui kogukonnaga, keda see seadus puudutab, on teema enne põhjalikult läbi arutamata. Kui hidžaabi (musliminaiste pea- ja näokatte üldnimetus) käsitletakse usulise sümbolina, peaks IRL eelnõus võrdset kohtlemist garanteerides võitlema ka nt risti kaelas kandmisega. Kuid see oleks ju naeruväärne. Pea ja näo katmise sidumine usuga on niigi väga vaieldav teema, sest näokatte kandmine on selles regioonis kaugelt varasem nähtus kui islamiusk ning enamik maailma moslemeid peab uuringute järgi piisavaks vaid juuste katmist.

Naiste õigus on vaba valik

Pean väga õigeks, et selle eelnõu raames mõistame teravalt hukka ja levitame teadlikkust naiste ümberlõikamise teemal. See ahistav ja julm kultuuriline nähtus on aga õnneks maailmas vähehaaval hääbuv. Viimasel ajal on näiteks paljud Aafrika riigid naiste ümberlõikamise keelanud. Tahan rõhutada, et ümberlõikamine ei seostu islamiga, vaid naiste seksuaalsuse kontrollimisega laiemalt ning puudutab erinevaid rahvaid ja hõime Aafrikast Lähis-Idani.

Meie riigi turvalisust ei saa käsitleda eraldiseisvana kõigi siin elavate või viibivate inimeste turvalisusest. Kui Eestis peaks tekkima inimeste kogukond, kellele burkakeeld oleks probleem, tuleb nendega rääkida, dialoogi astuda. Kaardistada probleemid, uurida, miks nad tahavad burkat kanda ja mis oleks alternatiiv sellele. Tuleb luua programme ja keskusi, mis oleksid spetsiaalselt mõeldud sisserännanud naistele, kelle kultuur on veelgi patriarhaalsem kui meil, ja kui me nende riietuse ära keelame, põhjustab see nende äralõigatuse ühiskonnast. Tuleb jälgida, et kogukond aktsepteeriks laiemalt naiste õigusi puutumatusele, vabale valikule, liikumisvabadusele, võrdsele esindatusele, haridusele, meditsiinile, turvalisusele, julgeolekule jne.

Soovin, et IRL alustaks maailma muutmist endast ja keskenduks päriselt kaasamisele. Enne aga on see lihtsalt naljanumber, parteile odava kuulsuse otsimine. Mainitud «naiste esindajate» nimel sõnavõtmine on aga lihtsalt ärakasutamine. Sest kas iga Eesti naine võib sõna võtta kultuuri kohta, mille tundmine on meil tervikuna alles lapsekingades? Üks musliminaiste sõnavõttudest on siin, see kuulub eestlannast moslemile, kes elab Suurbritannias ja räägib valikust, mille ta on ise teinud.

«Kandsin nikaabi ja abaajat (kehajooni varjav mantel), sest see andis mulle mõõtmatu vabadusetunde. Keegi ei hinda sind su riiete ja välimuse pärast, sest nad ei näe, oled sa ilus, kole, paks või peenike. See on tohutu kergendus, sest saab elada turvaliselt oma mullis – keegi sind ei näe, aga sina näed kõiki. Meeste sunduse jutt ja kogu see musliminaiste vabastamise jutt on jama! Mina loobusin nikaabist, sest märkasin, et see hakkas Euroopas tekitama aina enam hirmu. Minu jaoks ei käi see aga islamiga kokku, et teised mind kardavad.»

Naiste õigus otsustada ja seaduse jõuetus ongi see, mille pärast burkat keelama hakata on lihtsalt mõttetu.


Artikkel ilmus 8. jaanuaril Saarte Hääles.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadburkakeeldhille hansoUrmas Reinsalu
Samal teemal
Sisuturundus
Gallup

Kas Eesti Vabariigi presidendi valimise süsteem vajab muutmist?

Küsitluses on osalenud 562 inimest
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
võimuvõitlus keskerakonnas
president jäi valimata
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Elu24Kõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE