Pühapäeval, 27. septembril toimuvatel kohalikel valimistel valib Kataloonia rahvas iseseisvuse ja status quo säilimise vahel, kirjutab Kataloonia Avaliku Diplomaatia Nõukogu peasekretär Albert Royo-Mariné.
Albert Royo: Katalooniat ootab ees ajaloolise tähtsusega pühapäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimistel, millel on rahvahääletuse iseloom, on nimekirjades esindatud nii poliitilised erakonnad kui ka kodanikuühendused, kes soovivad alustada uue riigi rajamist. Kataloonial on vaja teada, kas on olemas mandaat iseseisva riigi loomiseks. 27. septembri valimised on ainus seaduslik ja demokraatlik viis seda teha, sest sarnast referendumit nagu oli Šotimaal ei lubatud meil korraldada.
Kataloonia rahvas on juba andnud selleks selge poliitilise mandaadi. Reaktsioonina meile lubatud iseolemise kärpimisele toimusid 2010. aasta juulis massilised demonstratsioonid. Toona muutis Hispaania konstitutsioonikohus Kataloonia autonoomsuse statuuti, mis oli juba nii Kataloonia kui ka Hispaania parlamendis heaks kiidetud. Kataloonia rahvuspäeval, 11. septembril toimusid meeleavaldused ka 2012., 2013. ja 2014. aastal. Neil osalevate rahumeelsete protestijate hulk on kasvanud 1,5 kuni kahe miljoni inimeseni. Möödunud aastal toimus pea sama suure osavõtjate hulgaga meeleavaldus ka Barcelonas. 2013. aastal hääletas 80 protsenti Kataloonia parlamendist selle poolt, et Kataloonia elanikelt saaks ametlikult küsida, millist poliitilist tulevikku nad soovivad. Madrid ei lubanud seda teha.
Kataloonia elanikud ei nõuaks nii tugevalt muutusi, kui see ei oleks selgelt põhjendatud. Hispaania valitsus takistab pidevalt kohalikke reforme, mis tagaksid läbipaistvama demokraatliku süsteemi loomist ja majanduskriisist väljumist. Samuti kehtestatakse üha enam piiranguid meie keelele ja kultuurile, ehkki riik peaks suutma seista kõigi oma alamate eest.
Näeme oma tulevikku Euroopa Liitu panustava riigina. Iseseisva Kataloonia hääl oleks enam kuulda ning sedasi oleksime ka paremad partnerid. Kataloonia eraldumisel seaksime eeskujuks Euroopas juba toimunud rahumeelsed protsessid, nagu Tšehhoslovakkia konsensuslik lagunemine ja Saksamaa liitmine.
Kui meie kodanikud otsustavad 27. septembril Hispaaniast lahku lüüa, teeme kõik, et toimuks sujuv üleminek. Läbirääkimistel Euroopa Liidu ja Hispaania valitsusega anname oma parima, et üks süsteem teise küljest eemaldada ja samal ajal tugevdada sidemeid ELiga.
Võib olla saabunud ajalooline hetk muuta olukorda, mis väga kaua tundus muutmatu, ja teha seda vastustundlike eurooplastena, kes hindavad üle kõige vabadust ja demokraatiat.