Reedel ilmuvast Õpetajate Lehest saab lugeda:
Reedel Õpetajate Lehes: õpetajad õppekavade pärast võhmal, jutumärkidest, heast õppejõust
15. mai 2014, 14:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppekavategu võtab õpetajad võhmale
Üleminek väljundipõhistele õppekavadele on kutsekoolides vallandanud tõelise hoogtöö – õpetajail on tulnud kogu aasta igapäevaülesannete kõrvalt teha uusi õppekavu.
Juttu märkidest – jutumärkidest
Tegelikult ei ole eesti keeles jutumärkide ühest kirjutusviisi sätestatud. Näiteks «Eesti keele grammatika» II osa sirvides ilmneb hoopis, et võime jutumärke kirjutada õige mitmel viisil. Millist kirjutusviisi eelistada, on suuresti kokkuleppe ja maitse küsimus, nagu nõnda paljud muud asjad keeles. Teksti sisu ja selle mõistmise aspektist pole ju oluline, millised jutumärgid täpselt välja näevad, kuni me nad ikka jutumärkidena ära tunneme. Tähenduslikku rolli mängib vaid jutumärkide asetus keeleüksuste reas, kirjutab Priit Põhjala.
Meid ei ole vaja ehk Viira kooli lõpp
Viira kooli eripära on, et enamikul õpilastest puudub igasugune õpimotivatsioon, selgitab kooli viimane direktor Valdur Kolla. Koolil on seljataga 156 aastat hariduspidevust. On riskilastega töökogemust omav koolitatud ja motiveeritud meeskond. On hea koostöö Sindi konstaablijaoskonnaga, koostöökokkulepped Pärnu vaimse tervise keskusega, tugev suhtlusvõrgustik Pärnu linnas ning maakonnas. Veel selle aasta alguses otsis kool võimalusi, kuidas areneda ja tugisüsteeme täiustada. Kuid Eesti riigil pole oma murelaste jaoks sellist kooli vaja ...
Hobist võib välja arendada eduka ettevõtte
Haapsalu kutsehariduskeskuse tekstiilitöö eriala esimese kursuse kõige vanem õpilane on 59-aastane Silvia Nittim ja kõige noorem õpilane tema 23-aastane tütar. «Meile heidetakse vahel ette, et tegeleme mingi tähtsusetu hobindusega. See ei ole nii,» kinnitab kutseõppe koordinaator Marju Heldema. «Eesti käsitööl on ekspordipotentsiaali, samas kui häid tegijaid napib ja turusolkijatest puudust ei ole.«
Milline on hea õppejõud?
Vabameelne professor annab üliõpilasele võimaluse eksida. Noor inimene vajab eksimist ja eksitusi nagu õhku. Vead teevad inimese paremaks, vea tegemiseks ei ole energiat vaja.
Vesiroosi Sõnumid saab 10
Et ühel lasteaial on oma ajaleht, on pigem erand kui reegel. Tallinna Vesiroosi lasteaia ajaleht Vesiroosi Sõnumid on ilmunud juba kümme aastat, kusjuures vahele ei ole jäänud mitte ühtki numbrit. Hea idee eest pälvisid lehetegijad 2007. aastal Tallinna linna haridusametilt innovaatilise teo auhinna.
Õpetajate päev Ameerika moodi
Ameerikas tähistatakse 6. mail õpetajate tunnustamise päeva ning kogu nädala jooksul toimuvad koolides sel puhul üritused, kirjutab Elina Aslett.
Edgar Valteri pärand leidis väärilise paiga
12. mail avati Eesti lastekirjanduse keskuses Edgar Valteri galerii, mis pakub äratundmisrõõmu suurtele ja lustimist väikestele. Galerii avamisel esitleti ka väärikat koguteost, mis sisaldab 350 leheküljel sadu vanameistri illustratsioone lasteraamatutele aastatel 1948–2005.
Alustame aabitsaga – või alustame lapsest?
Nädalatagusel Eesti lugemisühingu konverentsil «Alustame aabitsaga» tegid – vastupidiselt pealkirjas püstitatud ootustele – ilma hoopis need esinejad, kes ei rääkinud aabitsast. Nad tõestasid, et last õpetatakse lugema selliste meetodite abil, mis eeldavad lapse aktiivset osalust, julgustavad last ennast väljendama, oma kuulamis- ja vaatamiskogemust sõnastama ja oma arusaamist selgitama.
Kool on nagu indiaani higistamistelk – kui vastu pead, oled võitja
Tallinna prantsuse lütseumi õpetaja Liis Reier, Tallinna humanitaargümnaasiumi õpetaja Hanna-Liis Kaarlõp-Nani, Jüri gümnaasiumi ja Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi õpetaja Robert Ossipov ja Viimsi keskkooli õpetaja Grete Rohi räägivad, miks nad on oma ametile truuks jäänud.
Arstimänge armastasin juba lapsena
Elupildi rubriigis kirjutab oma lapsepõlveunistusest arstiks saada Eesti suurima erahaigla Fertilitas juhataja Ivo Saarma.
Kalevipoja pärast ametist lahti
Kuidas on meil jõutud selleni, et Kalevipoega on hakatud pidama vägistajaks? Ja mindud isegi nii kaugele, et sellele teadmusele vastu astudes ja õpilase teadmisi puudulikeks pidades riskib õpetaja oma töökoha kaotusega?