Kui Siim Kallase valitsuses 2002.–2003. aastal majandusminister Liina Tõnisson korra käratas, olid kõigil kõrvad lidus. Ka vanadel tegijatel, rääkimata 28-aastaselt kaitseministri portfelli saanud Sven Mikserist.
Kutseline tarkpea
22. märts 2014, 00:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on elukutseliste poliitikute seis teine: nad loovad valitsust, võitlevad end välja opositsioonist, vahetavad poliitpõlvkonda. Kui Kallas sotsidega sel kevadel läbirääkimisi alustas, võis Mikserile kõik juba üsna tuttav näida: taas terendab kaitseministri koht, taas on tegemist ajutise valitsusega, aastase võimumõnuga, mil lubadused suured ja tuju hea. Enam kui kümne aasta eest toimetas valitsus toonase justiitsministri Märt Raski sõnade järgi: «Meil kellelgi pole järgmisel hommikul õigustatud ootust oma ametikohal jätkamiseks.» Vastloodud võimuliidul on aga vähemalt nende endi lootustes õigustatud ootus aasta pärast valimisvõidule ja iseloomude sobivuse korral ka pikemaajalisemale koostööle.
Sven Mikser on üks esimesi professionaalsete poliitikute põlvkonnast, kes Kallase valitsuses võttis suuna NATO poole ja kes on praegu vihmavarjuorganisatsioonis kindlasti üks tuntum nägu Eestist. Seda, et ta eelistab välispoliitikat riigisisestele teemadele ja erakonna juhtimisele, on talle parteis ette heidetud. Samuti on talle süüks pandud, et viimastel kohalikel valimistel jäi sotside loodetud edu Tallinnas üsna kahvatuks. Ei puudunud palju, et 2010. aasta oktoobrist sotse juhtinud Mikser oleks pärast valimisi erakonna juhi kohalt maha võetud või sellest loobuma sunnitud.
Praegu on seis teine – ta on toonud oma erakonna valitsusse. Ta on järjekindel, teab, mida soovib, enne läbirääkimiste laua taha istumist on asjad paigas ja naljalt ta omast ei loobu. Mikser võib olla küllaltki paindumatu, kuid pilli lõhki ei aja. Ta on võtnud Keskerakonnast kaasa laitmatud poliittehniku oskused.
Mikser koos peaministriks kinnitatava Taavi Rõivasega esindab Eesti poliitikas professionaalide tulekut, kel pole nõukogude aja taaka, kes märkavad palgata oma veenvuse kinnistamiseks stiliste. Mikser on erksa pilguga tarkpea, kes välismaal käies ei haara koju kaasa veinipudeleid, vaid toob kilode viisi raamatuid. Ta on võimeline rääkima igal teemal, võimeline rääkima inimesed uimaseks, nii et keegi ei suudagi enam midagi vastu öelda.
Öeldakse, et sotsiaaldemokraatide aju on sel nädalal riigikogu spiikriks valitud Eiki Nestor, täidesaatja Indrek Saar, ajutrust aga Rannar Vassiljev, Jevgeni Ossinovski ja Andres Anvelt. Mikser ohjab neid, suudab anda neljasilmavestlustes siirast nõu ja abi, kuid tema miinuseks on kiire tüdimine suure seltskonna ees, eri huvigruppide kuulamisel. See asetab ta sotside skaalal president Toomas Hendrik Ilvese ja tulevase põllumajandusministri Ivari Padariga härrassotside sekka.
Avalikult on Mikser justkui sünnist saadik poliitik, kuid mitmed erakonnakaaslased lisavad tema kohta «peoloom». Hiljutist 40. sünnipäeva tähistas hea lauljana tuntud Mikser ühes Tallinna vanalinna karaokebaaris. Frank Sinatra tunnuslugu «My Way» taas kaitseministri ametisse nimetatava Mikseri esituses purustas kõigi piduliste kaitseriivid. Ja ta luuletab!