Juhtkiri: teotahe ja -võime on leppe punktidest tähtsam

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Uuel valitsusel (kui see sünnib) pole õnne alustada tööd mugaval ajal. Üks asi on koalitsioonileppesse kirja pandu. Teine see, kuidas Eestit ümbritsev maailm lähikuudel muutub ja mida see tähendab muuhulgas meie majandusoludele. Ilmselgelt tuleb olla valmis võimaluseks, et sündiv koalitsioonivalitsus peab näitama võimet reageerida muutuvatele oludele kiirelt ja paindlikult. Nii nagu seda suutsid Mart Laari kaks valitsust ning Andrus Ansipi teine valitsus.

Me ei tea ette, mida Putini Venemaa korraldada võib. Isegi kõiki äärmuslikke variante kõrvale jättes on enam kui tõenäoline, et lisaks üldistele oludele jõuab lähiajal ka Eestini Kremlis välja mõeldud majandusliku kiusu nippe. Tuleb arvestada, et viimastel aastatel on Eesti kogenud Kremli majanduskiusu suhteliselt vähe, võrreldes kasvõi Leeduga. Iseenesest toredad sidemed, aga ühes sellega on sõltuvus neist kasvanud. Märgakem, et Venemaa majanduskasv on seiskunud juba enne Putini agressiooni Ukraina vastu. Peame arvestama võimalusega, et seni meie kaubanduspartnerite esiviisikusse kuulunud Venemaalt laekuvad tulud langevad sisuliselt ära. Rõõm paranenud suhetest jäi üürikeseks.

Seda enam on oluline pingutada selle nimel, et Eesti ettevõtted leiaksid oma koha arenevatel turgudel ning liiguksid väärtuse loomise ahelas Euroopas ülespoole. Siinkohal tuleb kiita sündiva koalitsiooni otsust luua ekspordi edendamisele keskenduva ministri ametikoht. Kogemus näitab, et paljudes kultuurides – nn arenevatel turgudel – on ministri ametioreoolil suurem mõju kui me Eestis või põhjamaades oleme harjunud.

Siia ritta sobib ka e-riigi arenduste koordineerimise toomine peaministri otsealluvusse. Pooleteise aastakümne vanuste ideede paistel peesitamise asemel tuleb uuesti innovaatiliselt mõtlema ja tegutsema hakata, et e-Eesti sisu ja maine ei kaoks.

Poliitiline küsimus on aga selles, miks ei oleks Reformierakond saanud neidsamu asju teha koos IRLiga? Seda enam, et vähemalt Eesti avalikkuse jaoks on mõlemad näiteks toodud sammud tuttavad kui isiklikult Mart Laari või laiemalt IRLi (toetatud) ideed. Ka universaalsete lastetoetuste suurendamisele ei seisnud vastu mitte IRL, vaid Reformierakond.

Reformierakonna tahte taga teha vahekoalitsioon nimelt sotside ja mitte senise partneri IRLiga on väga raske, kui mitte võimatu näha midagi muud kui poliittehnoloogiat. Idee on ilmselt toetada alati oma konkurentidest nõrgemat. IRL näitas oma tugevust eelmise sügise kohalikel valimistel ning võimekuse erinevus Reformierakonnaga tuli eriti selgelt välja Tallinnas. Kontrollküsimus võiks olla: kas Reformierakond üldse pakkus IRLil­e uut kokkulepet?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles