Reedel kirjutab Õpetajate Leht laulupeo mõju- ja tähendusväljast, teadusprojektist Uuringulaegas, emakeelepäevast, Hollandi koolist, õpetaja tööst vanglas, seto kristlusest.
Reedel Õpetajate Lehes: õpetaja tööst vanglas, väikese kooli eelistest, seto kristlusest
20. märts 2014, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulupeo mõju- ja tähendusväli
Piletimüük laulupeole algas 1. veebruaril, 1. märtsist saab registreerida ennast laulupeo tuleteekonnale, 13. märtsil algasid laulupeo eeskava laulude ettelaulmised maakondades – selgitatakse, kas tase on hea. Kuid ettevalmistuste käigus on peetud ka nn laulupeokonverents, kus laulupeo üks peadirigentidest Aarne Saluveer pidas ettekande laulupeo mõju- ja tähendusvälja teemal.
Kui hariduspõllule jääb pikk täitmata vagu
Gunnar Polmat meenutab Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor, Gunnar Polma kolleeg ning mõttekaaslane Hendrik Agur.
Väike kool on parem kui suur: laps ei ole masstoodang!
Kui laps näeb, et täiskasvanuid huvitavad ainult numbrid (edukus, hinded, hiljem palga suurus) ja mitte tema saavutused, tema isiksus, see, milline ta on inimesena, siis püüab ta saavutada edu iga hinna eest, kirjutab Tallinna Südalinna kooli lapsevanem Tatjana Stomahhina.
Märts on teatrikuu
Kuressaare gümnaasiumi teatripäevad on koolis oodatud üritus ja 15 toimumisaastat on kujundanud neist armastatud traditsiooni.
Noormees, sinu koht on kutsekoolis!
Rakvere ametikooli direktor Hannes Mets on veendunud, et kutsekool peab olema võimalikult elulähedane ning õpilane peab juba koolis õppimise ajal oma tooteid ja teenuseid müüma.
Uurimisõpe arendab probleemide lahendamist ja loob innovatsiooni
Käesolevast aastast tuleb paljudel abiturientidel gümnaasiumi lõpudiplomi väljateenimiseks teha uurimistöö, kus kogutakse teaduslike meetoditega andmeid ja analüüsitakse neid. Üleeuroopaline teadusprojekt Uuringulaegas kuulutati 1. märtsil avatuks. Tegu on rekordsuuruses (2,5 miljonit eurot) toetusega, mis Eesti haridusteadlastel seni koordineerida on olnud. Projekti lõpuks peab Uuringulaegas olema nii põnev ja väärtuslik, et elab edasi EL-i toeta.
Ain Heinaru: «Eestlased on sageli teistest targemad. See on päris meeldiv»
«Sa ei tohi kunagi mõelda ega öelda, et oled teistest kehvem. Eestlane tahab kõiges teisest parem olla ja see on edasiviiv jõud,» õpetab Tartu ülikooli geneetikaprofessor Ain Heinaru, kes pälvis tänavu riikliku elutööpreemia. Kui aastakümnete eest rajas Heinaru tippteaduse tegemiseks instituudi, siis nüüd mõtleb ta, kuidas õpetada geneetikat kõigile huvilistele.
Emakeelepäeva tähistati nii kodu- kui ka välismaal
14. märtsil tähistati emakeelepäeva nii kodu- kui ka välismaal mitmesuguste ettevõtmistega, etteütlusest regilaulu laulmiseni. E-etteütlus tegi osalejarekordi. Kui eelmisel aastal oli sellel osalejaid 2910, siis tänavu kogus e-etteütlus rekordilised 4319 kirjutajat. Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis hüüti emakeelepäeval välja 2013. aasta parim keeletegu, milleks tunnistati 21 kandidaadi seast Reili Arguse ja Cattre Heina koostatud «Lapse keelelist arengut toetavad mängud».
Hea tulemuseni viib mitu teed
«Iga haridussüsteem, mida rakendatakse läbimõeldult, viib heade tulemusteni,» väidab koolitusprogrammi «Education4Future» («Tuleviku kool») Hollandi-poolne juht Marco Snoek. Oma väite kinnitamiseks viitab ta PISA testile. Eesti ja Hollandi haridussüsteemid on väga erinevad, kuid mõlemad maad on PISA tipus. Hea tulemuseni viib mitu teed – nii võib kokku võtta TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses peetud arutelu keskse idee. Mõttevahetuses osalesid programmi «Tuleviku kool» Hollandi juht Marco Snoek, Eesti juht Klemen Slabina ja TLÜ professor Mati Heidmets.
Õpetaja töö vanglas on suur väljakutse
Jõhvi gümnaasiumi õppealajuhataja Tiina Bogens on veendunud, et vanglas peab olema kool. Kui kas või ühelgi inimesel hakkab tänu sellele paremini minema, on sellel mõte.
Maletajana pioneerilaagris
Laagris oli tuhandeid pioneere, mitte ainult Nõukogude Liidust, vaid ka välismaalt. Pioneerivormi ma kohe kätte ei saanud, see võttis paar päeva aega. Käisin nii kaua ringi enda rõivastes ja äratasin oma Sangari teksastega suurt tähelepanu. Kõik arvasid, et olen välismaalane, ja suhtusid minusse suure aukartusega. Kahjuks sai see periood ruttu läbi, paari päeva pärast toodi vorm ja olin täiesti tavaline pioneer, kirjutab oma kunagisest kogemusest Jaan Ehlvest.
Kolmas tee: Seto kristlus
Tuhat aastat tagasi Kesk-Aasias vermitud ja kaugesse Eestisse jõudnud hõbemüntidel oleks rääkida üht koma teist, kui nad seda vaid suudaksid. Käsitledes Eesti muinaskristluse temaatikat, oleme ka Õpetajate Lehes sedastanud, et ristiusk võis jõuda / pidi jõudma Eestisse enne n-ö ametlikku kristianiseerimist Iiri misjoni kaudu ja/või viikingite vahendusel otseteed Bütsantsist. Aga on ka kolmas otsetee ristiusu n-ö maaletoomiseks: nimelt jätkasid setod aastatuhandevahetusel läbikäimist Mesopotaamiaga, seega pidi toimima otsesuhtlus ka idakristlusega, nii Bütsantsi kui ka Süüria kristlusega. Tuginedes kohalikele mündileidudele, on ajaloolane Ivar Leimus juhtinud tähelepanu asjaolule, et ilmselt olid 11. sajandi algul just kagueestlased need, kes vanu sidemeid Mesopotaamiaga püüdsid veel alal hoida.
Mikkeli muuseumis avati näitus «Kuldaja värvid»
Näitusel «Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist» saab näha maale aastatest 1910–1945. Esindatud on sellised vanema maalikunsti autorid nagu Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Endel Kõks, Richard Uutmaa jpt. Muljetavaldavalt palju kaasneb näitusega haridusprogramme ja lisamaterjali: saab kasutada lisainfot sisaldavaid tahvelarvuteid, osaleda muuseumitundides, leppida kokku giidiekskursioone, osta näituselt kaasa näitusealbum ja mudilastele mõeldud jutu- ja värviraamat, ühendada näitusekülastuse teatriskäiguga Estoniasse.