Hiljuti jäi rong Kohilas 45 minutiks seisma, uksed ei avanenud ja rahvas oli rongis lõksus. Reisijatele ei suutnud mitte keegi selgituseks öelda ühtegi sõna, vaid juhikabiini ukse taga istunud inimesed kuulsid läbi ukse, et tegu on tehnilise rikkega.
Paar kuud tagasi olin ise õhtul olukorras, kui ootamatult keeras buss ühte äärelinna väiksesse tänavasse. Sõitjad muutusid murelikuks ja läksid juhilt selgitust küsima. Bussijuhi ainus vastus oli: mina sõidan mööda seda tänavat. Reisijate nõudmisel pidas ta bussi siiski kinni ja soovijad said maha minna. Nii mõnigi neist oli enam kui murelik, sest sattus pimedal ajal enda jaoks täiesti võõrasse kanti ega saanud aru, kus ta on või kuhu minema peab.
Õnneks tulid kaasreisijad appi.
Järgmisel päeva hommikul seiskus hommikuse tipptunni ajal trammiliiklus ning taas jäid reisijad kolmveerandtunniks täielikku infosulgu. Kogenud trammireisija oskab märke lugeda ja teab, et kui uksi ei avata, siis on lootust, et sõit jätkub peagi, aga kui uksed tehakse lahti, on targem kompsud haarata ja katsuda omal jõul loodetud ajaks sihtkohta jõuda.
Olen täiesti kindel, et ühelgi neist juhtidest polnud puuet, mis oleks takistanud reisijaid teavitamast.
Praegu on sõitjad neid teenindanud firma peale õigustatult pahased. Seda isegi juhul, kui buss muutis marsruuti veetoru purunemise tõttu üleskaevatud tänava pärast ja trammiliikluse seiskas avarii. Ma olen täiesti veendunud, et kui juhid oleks vaevunud sõitjaid informeerima, oleksid viimased sellest ka aru saanud. Inimestena me ju mõistame, et õnnetusi ja veeavariisid ikka juhtub ning aeg-ajalt veab tehnika alt.
Kindlasti ei saa sellise laialt levinud infovaeguse põhjuseks olla tehniline keerukus. Me elame ajal, kui mobiil on nii kodutul kui ka ministril. Kas tõesti on ootamatuste korral nii keeruline juhtidele helistada või SMS saata? Dispetšerid peaksid ju täpselt teadma, kes juhtidest parajasti tööl on.
Omaaegset mobiilifirmat Q-GSM mäletavad ilmselt vähesed, aga nende reklaamlauset «Räägi inimestega» teavad Eestis kõik. See lihtne reegel kehtib ka ühistranspordis.
Tänapäeval ei saa bussi- või rongijuht piirduda ainult kangide liigutamise või rooli keeramisega. Nad lihtsalt peavad suutma inimestega suhelda. Kui juht ise ei tule selle peale, et oma reisijaid teavitada, on vedaja asi neid koolitada. Ei ole normaalne, et rongireisijad (näide ei ole Elroni praktikast) saavad võsa vahel tehtud pika peatuse põhjusest teada netist uudiseid lugedes.
Ajal, kui info liigub kiiremini kui kunagi varem, peaks olema ettevõtte huvides, et kliendid saaksid tõese info kätte võimalikult kiiresti. Hilisemad maineparandamise ja reisijate tagasimeelitamise kampaaniad lähevad palju rohkem maksma.