Urmas Klaas

FOTO: Pm

Eesti majanduse edukas areng ning inimeste heaolu kasv on baseerunud paljuski meie maksupoliitikal. Eesti inimesed on olnud motiveeritud pingutama, sest riik on hinnanud nende otsustamisvabadust ja tulumaksu alandades jätnud üha rohkem raha rahva rahakotti. Ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastus on toonud Eestisse miljardites kroonides välisinvesteeringuid ning motiveerinud meie oma investoreid.


Siit on tekkinud uued töökohad, mille abil on muu hulgas rahastatud sotsiaalsüsteemi ning kasvatatud riigieelarvet. Reformierakond on majanduse kriisist välja toomise plaanis «Seitse sammu uue majanduskasvuni» sõnastanud madalate maksude säilitamise tähtsuse.



Riigikogu majanduskomisjoni juhitud riiklikult olulise küsimuse «Eesti ettevõtluse areng» arutelul ütles Kaubandus-Tööstuskoja president Toomas Luman tulumaksumäära alandamise kohta, et mida rohkem raha rahva käes, seda suuremad käibed. Mis järgmise sammuna tähendab suuremat maksulaekumist riigile.



Värskes hinnangus Eesti eurole ülemineku programmi kohta tõdeb Euroopa Komisjon, et Eesti maksupoliitika soosib majanduskasvu. Kui heita pilk lõunanaabrite poole, siis näeme, et IMF soovitas Lätile seda, mida Eesti on teinud: pöörata otsesed maksud kaudseteks. Üheks sammuks on Lätis alandada tulumaksu seniselt 25 protsendilt 23 protsendile.



Majandusõpikud õpetavad, et kriisist väljatulekuks on vaja makse alandada. Eriti oluline on sellega seoses tulumaks, mis on majandusele kõige raskem koorem. Riigid kui majandusruumid konkureerivad omavahel: kes loob parema keskkonna ettevõtluse arenguks. Eesti ei ole oma 21-protsendilise tulumaksumääraga investorite jaoks sugugi enam kutsuv majakas. Proportsionaalse tulumaksuga riikidest on näiteks Bulgaarial maksumäär kümme protsenti ja suurel idanaabril Venemaal 13 protsenti.



Rääkides maksudest, peame endalt küsima, mida me taotleme, milliseid muutusi soovime esile kutsuda. Keskerakonna majanduspoliitika refrään astmelisest tulumaksust kõlab praeguse majanduskriisi taustal kui tuntud soovitus ravida peavalu giljotiini abil. Inimeste ettevõtlusaktiivsuse ja töömotivatsiooni langetamiseks see muidugi sobib – aga seda üks terve mõistusega poliitik ju ometi ei taha.



Astmeline tulumaks tähendab igal juhul suuremat tulumaksu, sest vaatamata majanduse tagasilöökidele keskmine teenistus pikas perspektiivis kasvab. Valusalt lööb astmeline tulumaks ettevõtlikumaid ja kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi – neid, keda me kõige enam vajame, et oma majandusele jälle hoog sisse saada. Jutud astmelisest tulumaksust sunnivad need, üldjuhul noored inimesed, otsima väljakutseid teistest riikidest.



Reformierakonna juhtimisel on Eesti läbi viinud tulumaksureformi, langetades maksumäära 26 protsendilt 21 protsendile, ja ka edaspidi seisame kindlalt tulumaksu vähendamise eest 18 protsendini, sest me ei saa lasta kahjustada Eesti head majanduskeskkonda. Astmeliselt kasvav tulumaks tähendab, et lisaraha võetakse Eesti inimeste rahakotist. Iga inimene aga peab saama ise otsustada oma töö viljade kasutamise üle.



Kordan ennast, kuid ütlen veel kord, et Eesti peab oma maksusüsteemi kaitsma. Üldises maksukonkurentsis annab see meile jätkuvalt parema positsiooni. Ning nagu juba eespool viidatud, vastab üldisele maksulangetamistrendile – äsja teatas ka näiteks Soome kavast tulumaksu vähendada.



Majanduse seisukohast on pikas perspektiivis mõttekas enam maksustada lõpptarbimist ning keskkonnatasude kaudu säästa ressursse ja loodust.



Kohtumistest Eesti ettevõtjatega jookseb punase niidina läbi tõdemus, et kõrged tööjõumaksud on ettevõtetele, eriti väikestele, suur koormus. Eelkõige käib jutt sotsiaalmaksust. Kui eespool oli juttu sellest, kuidas mõjutab tulumaks investeeringuid ja majanduskasvu, siis tööjõudu targalt maksustades on võimalik luua soodsad tingimused kõrge kvaliteediga tööjõu hoidmiseks ning toomiseks Eestisse. See on see, mida me vajame, ning see on majanduskasvu seisukohalt ülioluline.



Eelmise aasta lõpus tellis EAS Eesti konkurentsivõime uuringu «Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus». Selle koostanud Ernst & Young kinnitab samuti, et kõrged tööjõumaksud nõrgendavad praegu päris kindlasti Eesti konkurentsivõimet. Kõrge lisandväärtusega teenuste hulka kuuluvaid info- ja kommunikatsiooniteenuseid loovad ettevõtted viivad praegu töökohad paraku pigem Valgevenesse kui Eestisse.



Tuginedes nii viidatud analüüsile kui ettevõtjate ettepanekutele, on Reformierakond juba mainitud majanduse kriisist välja toomise plaanis «Seitse sammu uue majanduskasvuni» käinud välja ka vajaduse kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir ehk lagi.



Sotisaalmaksu lagi muudaks põhimõtteliselt soodsamaks kõrgepalgaliste töökohtade loomise ning teiste maksude kaudu annaks oma panuse riigikukru täienemisse. Jääb vaid loota, et meie ettepanekuga tulevad majanduskriisist kiirema väljumise nimel kaasa ka teised vastutustundlikud poliitilised jõud.