Parem rahastamine võimaldab kindlasti saavutada paremaid tulemusi, ent oluline on ka rahastuse korraldus ja sellest johtuv huviline käitumine nii asutuste kui inimeste tasemel, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo oma arvamuslugude sarjas «Kuhu kaob haridusraha?»
Tellijale
JAAK AAVIKSOO ⟩ Eesti on ilmselt ambitsioonikaim väike kõrgharidusriik
Jätkuna varasematele haridusraha otsingutele (PM 26.03.2024, 09.04.2024 ja 28.04.2024) uurime järgnevas, kuhu kaob kõrgharidusraha. Saldoandmike põhjal olid 2022. aasta Eesti kõrghariduskulud 440 miljonit eurot ehk 19,2 protsenti kogu hariduskuludest, jäädes osakaalus alla nii üld- kui alushariduse kuludele (siin ja edaspidi kehtivad arvulised näitajad 2022. aasta kohta – autori märkus).
Kõrghariduse kulude tase suhtena SKPsse on alates 2016. aasta olnud languses, mis on arusaadavalt tekitanud pingeid, mis tipnesid ülikoolide keeldumisega halduslepingute sõlmimisest ja sellele järgnenud valitsuse lubadusega kasvatada kõrghariduse rahastamist neljal aastal 15 protsendi võrra aastas.