Jaak Aaviksoo ⟩ Kuhu kaob üldharidusest raha?

Haridusministeeriumis konsultandina töötav endine haridus- ja kaitseminister, akadeemik Jaak Aaviksoo. Foto: Mihkel Maripuu

Akadeemik Jaak Aaviksoo analüüsib põhi- ja gümnaasiumihariduse kulusid ning teeb mõne ettepaneku olukorra parandamiseks.

Eelmises hariduskulude artiklis (PM, 26.03.2024) oli peatähelepanu alusharidusel, alljärgnevas analüüsime põhi- ja gümnaasiumihariduse kulusid. 2022. aastal ulatusid need kulud pea 900 miljoni euroni, moodustades 39,4 protsenti kõigist hariduskuludest[1]. Sellest arvestusest jäävad välja kulutused koolitoidule, transpordile ja öömajale, millele kulus veel veidi enam kui 80 miljonit eurot. Selle raha eest peeti üleval 505 üldhariduskooli, milles õppis ligi 170 000 õpilast, neist 138 000 põhihariduse ja 31 000 gümnaasiumihariduse tasemel.

Üldhariduskulude osakaal haridussektori kogukuludest oli enam-vähem samal tasemel teiste riikidega ning on viimase kümnendi jooksul isegi kolme-nelja protsendi võrra kasvanud. Samas on just üldharidusega seotud meie hariduspoliitika kõige põletavam probleem – suutmatus tagada õpetajatele ammu kokku lepitud keskmist palgataset, mis võiks olla 120 protsenti riigi keskmisest palgast. Sellest tulenevalt käsitlemegi üldhariduskulusid eelkõige läbi õpetajate palgataseme prisma.