JAAK AAVIKSOO ⟩ Lahenduse meie haridusraha probleemidele võib anda kutseharidus

Jaak Aaviksoo leiab, et õpetajate palgaks 120 protsenti Eesti keskmisest palgast on täiesti tehtav. Foto: Madis Veltman

On tähelepanuväärne, et õpilaskoha maksumus kutsehariduses jääb alla nii alus- kui üldharidusele, mis on selges vastuolus nii sisuliste hariduskaalutluste kui ka rahvusvahelise praktikaga ning viitab tasakaalustamatusele eri haridustasemete vahel, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo.

Varasemates hariduskulude artiklites (PM 26.03.2024 ja 09.04.2024) oli peatähelepanu alus- ja üldharidusel, käesolevas analüüsime avaliku sektori kutsehariduse kulusid. 2022. a ulatusid need kulud 133,0 miljoni euroni, moodustades samas vaid 5,8 protsenti kõigist hariduskuludest ja 0,37 protsenti SKTst. Kutsehariduse osakaal hariduskuludes on viimasel kümnendil kahanenud, eelkõige üle 200 miljoni euroni ulatunud (euro)investeeringuprogrammi (2007–2015) lõppemisest tulenevalt.

Kutsehariduskulusid deklareerisid lisaks kutsekoolidele Sisekaitseakadeemia (3,5 miljonit eurot) ja Kaitseväeakadeemia (15,1 miljonit eurot), kolm rakenduskõrgkooli (kokku 1,4 miljonit eurot) ning haridusministeerium ja Harno (7,0 miljonit eurot), seega olid 27 kutsekooli kulud vaid 106,0 miljonit eurot, millest jooksevkulud olid 103,5 miljoni eurot. Selle raha eest õppis 25 423 õpilast, mis teeb ühe õpilaskoha maksumuseks 4071 eurot aastas.