JUHTKIRI ⟩ Eesti peab kaaluma jalaväemiinide keelustamise leppest taganemist

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Eesti peab tõsiselt kaaluma lahkumist Ottawa konventsioonist, mis keelustab jalaväemiinide kasutamise.

Tänane Postimees kirjutab sellest, kuidas mitmed riigikokku kuuluvad või sinna kandideerinud sõjaväelased on teinud ettepaneku taganeda Ottawa konventsioonist. Viimane jõustus Eestis 2004. aastal ja sellega võttis Eesti endale kohustuse jalaväemiine mitte kasutada või neid mitte «otseselt või kaudselt arendada, toota, muul viisil hankida, varuda, hoida või ükskõik kellele üle anda».

Ent Ukraina täiemahulise sõja puhkemisega on rahvusvaheline julgeolekuolukord kardinaalselt muutunud. Nagu märgivad Ottawa konventsioonist taganemise algatajad: «Kui Eesti NATOsse astus ja paljude Euroopa riikide eeskujul Ottawa konventsiooniga liitus, käsitasid alliansi tuumikriigid Venemaad strateegilise partnerina või koguni potentsiaalse liitlasena terrorismivastases sõjas.»

Nüüd on Venemaast saanud partneri asemel paaria. Moskva on ise näidanud, et ei austa rahvusvahelisi lepinguid – olgu selleks Budapesti memorandum või Musta mere viljalepe. Uus rahvusvaheline lepingute süsteem tuleb teha selline, kus Venemaad käsitletakse agressorina. Siit edasi tulebki küsimus, kas Ottawa konventsioon on selle kõige valguses piisav rahvusvahelist tegelikkust peegeldama.

Ukraina sõda on samas näidanud, et lääs on loobunud mitmest «punasest joonest», ja seega ei maksaks arvata, nagu tähendaks Ottawa konventsioon mingisugust tabu.

Seega ei maksa väga muretseda selle pärast, mida Venemaa meist  pärast Ottawa konventsioonist lahkumist arvab. Pealegi ei ole Moskva ise selle leppega ühinenud. Tänases Postimehe loos küsib siiski kaitseväe endine juhataja ja praegune Euroopa Parlamendi liige Riho Terras, kas me ei nori Ottawa konventsioonist lahkumisega tüli oma liitlastega. Samas on ka liitlased avanud oma silmad Venemaa brutaalsuse suhtes Ukrainas ja osava diplomaatiaga suudaksime neid veenda selle sammu vajalikkuses. Eesti välispoliitika nurgakivi on rahvusvaheliste lepete kehtivus ja rahvusvaheline koostöö, kuid on selge, et Ukraina sõja valguses tuleb rahvusvahelisuse tähendus üle vaadata.

Ent kaitseministeeriumi esindaja Peeter Kuimeti sõnul on põhiküsimus, kui palju annavad jalaväemiinid juurde Eesti reaalsele kaitsevõimele. Pealegi on Eestil pikk nimekiri teistestki relvaliikidest, mida on vaja ja mis on riigikaitse tagamisel jalaväemiinidest olulisemad.

Ukraina sõda on samas näidanud, et lääs on loobunud mitmest «punasest joonest», ja seega ei maksaks arvata, nagu tähendaks Ottawa konventsioon mingisugust tabu. Ehk debatt Ottawa konventsiooni üle ei peaks olema vaid Eesti-sisene, vaid see tuleks viia NATO tasemele.

Riigisiseselt aga on Ottawa konventsiooni üle peetav debatt riigikogus paradoksaalses olukorras. Nimelt on lepingust lahkumise algatamise taga enamikus EKRE liikmeid. Samas on EKRE ise tunnistanud, et jätkab riigikogu töö takistamist seni, kuni peaminister Kaja Kallas pole tagasi astunud. Viimane aga pole lubanud seda teha.

Obstruktsioon riigikogus aga tähendab, et mingisugust arutelu Ottawa konventsioonist taganemise üle ei saa seal pidada. Debatti saab küll pidada Eesti avalikkuses, kuid on selge, et otsuse Ottawa lepingust lahkumise kohta saab teha vaid riigikogu.