Juhtkiri: eestlase unistuste Brexit: britid, jääge meiega (15)
17. jaanuar 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestist vaadates võiksid Brexiti-segadusse rahulikult ja optimistlikult suhtuda vast vaid need, kes on sama purupurjus kui Jaroslav Hašeki tegelased Švejk ja sapöör Vodicka Musta Lamba nimelisest kõrtsist välja astudes: «Kõik näis nendele endast mõistetava ning lihtsana. Lisaks sellele oli neil südamel kindel tunne, et nad ei karda kedagi.»
Täna, 72 päeva enne brittide Euroopa Liidust lahkumise tähtaega, on olukord halb ja segane. Endiselt on suurema või väiksema tõenäosusega õhus kõikvõimalikud variandid alates leppeta ehk pauguga lahkumisest kuni selleni, et Brexit lükatakse edasi või jääb üldse ära.
Praeguses seisus peituvad nii probleemid kui ka loodetavad lahendused eelkõige brittide enda sisepoliitikas. Ometi korrakem üle, et mida pehmem ja leebem Brexit olema saab, seda parem Eestile. Mida rohkem sõbraklikke sidemeid brittidega alles jääb, seda parem. Lääne-Euroopa riikidel on igati põhjust mõelda briti rahvale ajaloolise tänutundega. Meie oleme tänulikud praegu Eestis tegutsevatele brittide üksustele ning meenutame saja aasta möödumist Vabadussõja sündmustest, mil brittide merevägi meile appi tõttas.
Leppeta lahkumise majanduslik pauk saaks olema suur nii brittidele kui ka Mandri-Euroopale ning loomulikult veereks lumepall ka meieni Eestis. Ja asi pole kaugeltki ainult majandusmõjudes. Ühendkuningriik on olnud üks neist Euroopa suurriikidest, kus paljudest asjadest mõeldakse samamoodi kui Eestis. Kui unistused loeks, oleks meil põhjust öelda: parem jääge Euroopa Liitu, teeme seda koos paremaks.
Leppe vastu hääletajate ülekaal brittide parlamendis oli teisipäeval nii ilmne, kui see vähegi olla saab. Ometi tasub tähele panna, et seejuures olid vastuhääletajate eesmärgid üksteisest kohati lausa diametraalselt erinevad. Kõik teavad, et pauguga lahkumisest ei ole pikas plaanis mitte kellelgi mitte midagi võita, ent kahjuks tunduvad lootused väikestele võitudele sisepoliitiliste konkurentide üle käivat eespool suurematest kalkulatsioonidest.
«Mis saab edasi, on Londonis pea puhtalt sisepoliitiline küsimus,» kirjutas diplomaat Matti Maasikas eile Postimehe arvamusportaalis ilmunud analüüsis – soovitame lugeda. Tänase lehe arvamusrubriigis analüüsib Brexiti majandusmõju kolumnist Erik Aru. Erkki Koorti autorirubriigis «Meie Eesti» selgitavad laiemat julgeolekupilti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ning ka Erkki Koort ise.
«Aasta pärast oleme targemad, kuid praeguste kaartide järgi võib ennustada jätkuvat segaduste aega Ühendkuningriigis, suhete halvenemist Euroopa Liiduga ja šampanjakorkide saluuti Kremlis,» kirjutab juba mainitud artiklis Sven Sakkov.