Pärast ametisse astumist hakkas president Lennart Meri pöörama tähelepanu ka riiklike traditsioonide taastamisele ja uute tavade loomisele. Üheks uueks traditsiooniks kujunes presidendipaari pidulik vastuvõtt, milles püüti säilitada enne Teist maailmasõda kasutatud stiili.

Korraldajad said inspiratsiooni ka Soome iseseisvuspäeva vastuvõttudest. Presidendipaar soovis, et üritus oleks põhjamaiselt rahulik, tagasihoidlik ja lihtne. Sellisena, nagu me tänapäevani toimuvaid vastuvõtte  tunneme, leidis see esimest korda aset Estonias 24. veebruaril 1993, mil tähistati Eesti Vabariigi 75. sünnipäeva.

Üritus algas juba kell 16. President Lennart Meri koos abikaasa Helle Meriga tervitas ligi 800 saabunut Estonia kontserdisaali fuajees. Kutsutud külalised mahtusid vaevu Estoniasse, kuid sellest hoolimata oli meeleolu ülev. Tervitamisele järgnesid presidendi aastapäevakõne ja pidulik kontsert Estonia kontserdisaalis. Täpselt kell 18 helisesid kirikukellad üle Eestimaa. Kontserdikava oli esinduslik. ERSO ja Estonia Teatri koor Eri Klasi juhatusel esitasid Artur Kapi, Eduard Tubina ja Arvo Pärdi teoseid. Solistidena astusid üles Ivo Kuusk ja klaveril Lauri Väinmaa. Otseülekande tegi Eesti Raadio. Seejärel jagunesid külalised maja eri paikadesse – osa Estonia teatri talveaeda, osa teatri valgesse saali või majade fuajeedesse – ning algas vastuvõtt.

Diplomaatiline korpus, külalised ja valitsus olid palutud talveaeda, kus aastapäevale kohase avatoosti ütles president Lennart Meri ja kõne pidas diplomaatilise korpuse nimel Rootsi Kuningriigi suursaadik Lars Grundberg. Külaliste seas viibisid talveaias ka Soome Vabariigi välisminister Paavo Väyrynen ja Läti Vabariigi peaminister Anatolijs Gorbunovs. Talveaia keskele paigutatud ümarale lauale oli paigutatud suur sinimustvalge lillekompositsioon ning kandikud suupistetega. Samal ajal tervitasid kutsutuid peaminister Mart Laar fuajees, valges saalis riigikogu esimees Ülo Nugis ja kontserdisaali fuajees riigikogu aseesimees Tunne Kelam. Neil hetkedel olin kõigepealt talveaias pildistamas, seejärel tegin maja peal ringi ja ruttasin laborisse, sest piltidega oli ajalehe tarbeks kiire.

Sel korral ei kandnud härrad frakke, mis oleks daamidelt nõudnud pikki õhtukleite. Kasinat aega arvestades riietuti nii, nagu oli parasjagu kellelgi võimalik. Riigipea kandis smokingut, kutsutud põhiliselt tumedat ülikonda.

Kõik oli lihtne ja tagasihoidlik. Ka suupistete ja jookide valik. Ainsa alkohoolse joogina pakuti pokaal vahuveini Duc de Paris. Pidu teenindas ligi 80 inimest.

Järgmistel aastatel peeti vastuvõtt ja kontsert eri majades ning 1997. aastast hakati piduliku vastuvõtuga aastapäeva tähistama kogu Estonia teatri majas, nii teatri kui ka kontserdimaja poolel korraga.