Tartu ülikool.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Üks maailma tunnustatuimaid ülikoolide edetabeleid Quacquarelli Symonds World University Rankings asetas tänavu Tartu Ülikooli rekordkõrgele 347. kohale. Teine statistika näitab samuti rekordit: tänavu kaitstakse rahvusülikoolis vaid 7,6 protsenti doktoritöödest eestikeelsena.

Kui Eesti on mingis mainekas rahvusvahelises võrdluses edukas, rõõmustame kõik. Et võita, tuleb meil, tahame või mitte, arvestada keskkonna mängureeglitega. Maailma keskne teaduskeel on inglise keel, ent kuidas siis talitada nii, et last pesuveega välja ei visataks? Eesti keele teaduskeelena säilimine on meie riigi peamise mõtte ehk eesti keele ja kultuuri hoidmise kontekstis võtmetähtsusega küsimus.

Selleks, et mõista, millise kivi all on vähid peidus, tuleb vaadelda noorte erialavalikuid. Meie ülikoolid võistlevad praegusajal sisuliselt üleilmselt, seega peavad nad kahtlemata olema atraktiivsed ning heal rahvusvahelisel tasemel. Samas on oluline, et bakalaureuseõpe oleks lõviosas eestikeelne. Vaid nii omandatakse juba tudengina oma valdkonnas vajalik eestikeelne teadussõnavara ning luuakse seeläbi tulevikku silmas pidades vajalik sideniit ühiskonnaga.

Kui õpe on juba algtasandil ingliskeelne, tekib nõiaring. Magister või doktor läheb nii moel või teisel Eestile kaotsi. Ta ei pruugi olla suuteline oma teadustöid populariseerima – see tähendab ühiskonnani viima, uusi noori eesti keeles juhendama ning erialakeelt täiendama. Algtaseme kõrval on olulise tähtsusega ka teadusartiklite avaldamise nõue, mis meie oludes ei tohiks olla läbinisti ingliskeelne.

Õnneks on Eestis viimastel aastatel olnud ka häid näiteid, mis tõestavad, et eesti keel on teaduskeelena endiselt arvestatav. Näiteks läbinisti rahvusvahelise ja üleilmset tähelepanu äratanud tudengisatelliidiga EstCube seotud teadustööd olid suures osas ingliskeelsed, samas suutsid projektis osalenud igal tasandil Eesti avalikkust eesti keeles kõnetada, alates massipublikust ja lõpetades kitsama erialase auditooriumiga. Ajakiri Horisont on suutnud kasvatada ja enda ümber koondada uue kaastööliste põlvkonna, mis avaldab positiivset mõju eestikeelsele teadusele.

Nii et ühest küljest on ingliskeelne rahvusülikool täiesti normaalne nähe, kuid hirmul ei ole ainult suured silmad. Eesti keel teaduskeelena on üks neid selgrooge, mis meie väikest riiki ja rahvast püsti hoiab. Seega peame me selle hoidmisse tõsiselt panustama. Vastasel korral tekib ohtlik võõrandumine, mis viib ka teadlaste mittemõistmiseni (siit on vaid väike sammuke kas või teaduse rahastamise küsimusteni) ning ajude väljavool hakkab pikemas perspektiivis negatiivselt mõjutama kõiki valdkondi.