Rahandusministeeriumi, vabandust, haridusministeeriumi ja endise rahandusministri, praeguse haridusministri Jürgen Ligi kindel plaan lõpetada erakoolidele tegevustoetuse maksmine toob kaasa olukorra, kus paljud lapsevanemad ei saa enam oma lastele seal õppimist lubada.
Need ei ole lapsevanemad, kellele raha pole probleem, vaid pered, kes on lapse heaolu nimel või olude sunnil talle valinud teistsuguse hariduse ja õppimiskeskkonna. Seal hulgas on erakoole, mis annavad haridust erivajadustega ja puuetega lastele, kelle jaoks tavakoolis kohta ei ole leitud. Ja tihti on need koolid tekkinud lapsevanemate endi algatusel, sest riik pole vastavat võimalust loonud.
Praegu on kahjuks kõlama jäänud, justkui oleks erakoolid rikaste inimeste pärusmaa ja «maksku nad ise oma eralõbu kinni, raisk», nagu kostab paljude suust, kes teemasse süvenenud pole. Maksavadki, lisaks maksavad ka need lapsevanemad makse ja riik peaks niikuinii kõigist oma lastest hoolima ja neile elus toimetulekuks võimalused looma.
Erakoolidesse ei panda lapsi alati selleks, et nad saaks elitaarse hariduse, vaid ka sellepärast, et seal on väiksemad klassid, kus ka keskendumis- jms probleemidega lapsed asjad selgeks saavad. Paljud lapsed ei saa suurtes klassides ja suurtes koolides lihtsalt hakkama, aga individuaalsema ja eriõppega tagatakse ka neile korralik haridus. Suures klassis ei jõua õpetaja keskmisest enam tähelepanu vajavate lastega tegeleda ja nende probleemid aina süvenevad, kooliskäimine muutub vastumeelseks ja traumeerivaks. Tõsi, väikeklasse on ka osas suurtes tavakoolides, ent kaugeltki mitte piisavalt ja mitte kõigis klassiastmetes.