/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
/nginx/o/2015/03/10/3856123t1h56e0.jpg)
Poola ja Venemaa on astunud järjekordsesse ajalootüli raundi, sedapuhku siis ajendiks Poola võimude otsus lammutada Nõukogude kindrali Ivan Tšernjahhovski mälestusmärk Poola linnas Pienieznos. Vene välisministeerium kutsus seepeale vaibale Poola suursaadiku Moskvas. Viimase järgi pole rikutud 1994. aasta kahepoolset lepingut, mis hõlmab üksnes kalmistuid. Tšernjahhovski mälestusmärk aga polnud kalmistul.
See pole Tšernjahhovskil esimene kord. Ta oli maetud Vilniusse, kuid taasiseseisvunud Leedu saatis säilmed Venemaale ja mälestusmärgi kindrali kodulinna Voroneži.
Vilnius polnud juhuslikult valitud. See oli koht, kus Tšernjahhovski koos Ivan Seroviga likvideeris 1944. aastal Poola Koduarmee vastupanu, meelitades justkui läbirääkimistele Koduarmee sealsed juhid ja vangistas nad. Nõukogude ajal serveeriti seda muidugi kui kangelaslikku võitlust fašismiga. Kaliningradi oblastis on jätkuvalt alles linn Tšernjahhovsk (endine Insterburg). Mõelgem siinkohal Kingissepa linnale Leningradi oblastis.
Poola välisministeerium meenutab oma vastuses Moskvale, et Poola on maetud umbes 800 000 Nõukogude sõjavangi, kelle austamise vastu pole huvi üles näidanud ei Nõukogude Liit ega selle ametlik järglane Venemaa. Pole imestada – augusti Diplomaatias räägib Vene riigiarhiivi direktor Sergei Mironenko, et 70 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu on jätkuvalt teadmata umbes kahe miljoni punaarmeelase saatus. Ameeriklastel on seevastu Mironenko sõnul teadmata veel kas nelja või kuue sõduri saatus. Venemaal pole ka mingit riiklikku programmi kadunud sõdurite otsimiseks.
Aga ühe mälestusmärgi lammutamine paneb Moskva kohe trummi taguma ja süüdistama Poolat natsismi taaselustamise katses. Poolat! Riiki, mis langes esimesena Natsi-Saksamaa sõjalise rünnaku alla ja kus leidis aset suur osa holokaustist. 2007. aastal purelesid Varssavi ja Moskva Auschwitzis oleva näituse pärast, mil Moskva soovis nimetada pooli holokaustis hukkunuid üksnes Nõukogude kodanikeks. Poola väitis vastu, et hukkunute seas oli ka Baltimaade, Rumeenia ja Poola enda kodanikke. Muidugi ei räägi Moskva midagi sellest, et kaks nädalat pärast Natsi-Saksamaa sissetungi Poolasse alustas Nõukogude Liit ise Poola ründamist.
Huvitav, kas Vene välisministeeriumis on natsismi taaselustamise katse kohta mingi tekstipõhi, kuhu tuleb lisada vaid nimed ja kuupäevad? Kuidagi teisiti oleks raske seletada, miks arvab Moskva, nagu sooviks Poola natsismi taaselustada.
Samal ajal tulevad teated sellest, et ametlik Moskva või selle käsilased toetavad nõu ja jõuga Euroopa fašiste. Üleeile kirjutas näiteks väljaanne The Interpreter, kuidas Vene imperialistid jagavad raha Rootsi fašistidele. Selliseid uudiseid teiste Euroopa fašistide kohta on veelgi.
Huvitav olekski teada, mis saaks siis, kui mõnes Euroopa riigis tuleksidki fašistid võimule või oleksid vähemalt koalitsioonis. Kas Moskva teeks märkuse taas natsismi taaselustamise katses? Mis siis, kui fašistid toovad Nõukogude mälestusmärgile lilli, aga samal ajal keeravad riigis kruvid kinni? Asi korras?
Meenutuseks: 1945. aastal, Teise maailmasõja lõppedes olid Poola ja Nõukogude Liit sõjas liitlased Saksamaa vastu. See ei takistanud Nõukogude Liidul muidugi varjamast tõde Katõni massimõrva kohta, vangistamast ja tapmast Koduarmee liikmeid ja muutmast Poolat vasallriigiks. Tšernjahhovski oli paljuski selles osaline, sestap tahabki Poola tema mälestusmärgist vabaneda, mitte taaselustada natsismi.