Aivar Reinap.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Vaadates pilte Euroopasse tungivatest pagulastest, on näha enamasti noori mehi ehk tööjõudu paremates aastates. Tõenäoliselt on paljud neist pärit ohtlikest sõjapiirkondadest ehk inimesed, kes vajavad abi, kuid paljud on ka tõenäoliselt Euroopast paremat elu otsivad inimesed.

Inimeste massilist Euroopasse sissevoolu vaadates tuleb kohe meelde 11 aastat tagasi EBSis toimunud demograafia ja majandusarengu seminar «Eesti 2050». Sealne sõnum oli, et aastaks 2050 väheneb Eesti rahvastik 1,3 miljonilt 800 000 inimesele ning rahvastiku vananemine toob kaasa maksumaksjate arvelt ülalpeetavate arvu kiire kasvu. Noor ja julge rahandusminister Taavi Veskimägi lähenes tööturgu tabavale kriisile toona sirgjooneliselt: tuleb tõsta pensioniiga, pikendada töönädalat ja lühendada puhkust ehk vähesed töötajad peaksid hakkama veel rohkem töötama. Mõte tekitas ühiskonnas laialdast meelepaha, kuid pensioniiga mõni aasta hiljem tõesti tõsteti.

Samal konverentsil esinenud toonane EBSi rektor Madis Habakuk sõnastas ettevõtjate ootuse, et kuna töötajatest pole võimalik Veskimäe moodi rohkem välja pigistada, siis oleks parim lahendus võõrtööjõu massiline sissetoomine. Immigratsiooni edasilükkamisega on Eesti juba hiljaks jäänud, leidis Habakuk 11 aastat tagasi. Tollel seminaril esinenud sakslane Schneider tunnistas, et ka Saksamaa seisab sama suure probleemiga valusalt silmitsi.

Võõrtööjõu teemat on ettevõtjad korduvalt püüdnud avalikkuses tõstatada, kuid alati jooksnud sellega n-ö vastu seina. Selle vastu on olnud nii ametiühingud kui ka avalik arvamus, mistõttu on parteidki põletava teema lükanud kuhugi kaugemasse tulevikku.

Tänavu mais avaldatud ELi aruanne konstateerib, et Euroopa vananeb ja see probleem nõuab «jõulist reageerimist». Raporti kohaselt väheneb töötajate arv ELis aastaks 2060 praeguselt 211 miljonilt 202 miljonini, samas rahvaarv kasvab eluea pikenemise tõttu 507 miljonilt 523 miljoni inimeseni. Eurooplaste keskmine eluiga kasvab koguni kuue aasta võrra – 87 aastani! Kui 15–64-aastaste osakaal väheneb praegusega võrreldes kümne protsendi võrra, siis vanurite osakaal kasvab samavõrra.

Suurt huvi laste tegemise vastu Euroopas ei paista ning pigem eelistatakse mugavamat ja muretumat elu. Seetõttu on praegune ootamatult massiliseks kujunenud põgenike sissevool Euroopale justkui õnnistus. Poliitikud saavad rääkida siirast murest inimelude pärast ega pea müüma ebapopulaarset juttu majanduse või pensionikassa päästmiseks vajalikust võõrtööjõu sissetoomisest.

Eilne teade, et Saksamaa on valmis võtma ligi 500 000 migranti aastas, näitab tegelikke suurusjärke, kui palju oleks tööjõuturule vaja lisainimesi. Sadade tuhandete inimestega auku tööjõuturul enam ammu ei paika. Kui palju oleks vaja Eesti tööturule inimesi lisaks, et rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud auku täita ning praegust elatustaset hoida? Kindlasti ei ole see arv sadades või isegi tuhandetes, vaid on oluliselt suurem.