Kõrgemate riigiametnike palkade jätkuv külmutamine, mille valitsus üksmeelselt heaks kiitis, oleks kindlasti õige otsus. Eelkõige ühiskonna sidusust silmas pidades, mida peaminister Ansipki on pidanud tarvilikuks viimasel ajal mainida.
Juhtkiri: külmutage tippude palk neljaks aastaks
17. september 2010, 00:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahtlemata polegi kõrgemate riigiametnike, sealhulgas riigikogu liikmete palga suurus meil see, mis määraks riigi ja selle eelarve saatuse. Vähemalt praeguste tasemete juures mitte. Küll on aga tegu olulise solidaarsuse ja avalikkussuhete küsimusega.
Avalikes asjades, üheskoos Eesti asja edendades peavad, piltlikult öeldes, kindralid olema sõduritega ühes paadis. Ehkki eraettevõtluses võib lugu olla vahel teistsugune – kriisimomentidel palgatakse mõnikord hoopis kallimaid juhte, kellelt loodetakse oskust leida uusi võimalusi.
Palga külmutamise juurde tagasi tulles peaks aga küsima, miks külmutada veel ainult üheks aastaks, mitte mõnevõrra kauemaks. Näiteks seniks, kuni hakkab paistma tasakaalus eelarve ja võimalus kergitada riigi leival olevate vähema mõjujõuga inimeste palka.
Suvise prognoosi järgi on keskvalitsuse eelarve 0,8 protsendiga miinuses veel 2014. aastal. Ülejärgmisel aastal defitsiit prognoosi järgi hoopis kasvab. Siit võikski tuletada, et põhjendatud oleks külmutada kõrgemate ametnike palgad kogu järgmise riigikogu koos olemise ajaks.
Arvestada tuleb sedagi, et järgmine riigikogu ei saa omaenda palka vähendada, nagu ka mitte oma otsusega suurendada. Külmutades palgad praegu aastaks, tekib järgmise eelarve tegemisel taas kõrgemate ametnike palgakasvu küsimus.
Teiste palgas peale riigikogu liikmete oma saaks põhimõtteliselt muudatusi teha, ent siis kerkib jälle kord vaidlusteemaks võimuharude tasakaal. Täpsemalt ja ausamalt öeldes üks selle välistest märkidest palga näol.
Kohtunikud ei taha olla riigikogu liikmetest kehvemad jne. Sellega avataks järgmisel sügisel uuesti pikk, ebameeldiv ja tüütu vaidlus, millel on riigi sisuliste probleemidega üsna vähe tegemist.
Kõrgemate ametnike palka järgmiseks aastaks külmutades näidatakse küll solidaarsust, aga siiski ainult üheks aastaks. Järgmine riigikogu koosseis leiaks ennast aga 2011. aasta sügisel tegelemas avalikkussuhete mõttes ülimalt tundliku probleemiga, mis aga pole kaugeltki Eesti arenguvõimaluste keskmes.
Ometi valime varakevadel riigikogu lootuses, et parlamendisaadikute kinnimakstud aeg kulub Eestile parimate arenguteede leidmiseks, mitte tühjaks jagelemiseks. Niisiis: külmutage, aga natuke pikemaks ajaks.