Äsja möödunud nädalavahetusel ütles Andrus Ansip Estonia kontserdisaalis oma parteikaaslastele, et 2011. aasta riigikogu valimised võidab Reformierakond. Nädal varem esines teisel pool teed, Solarise keskuses Edgar Savisaar oma parteikaaslastele – öeldes mõistagi, et just tema on riigikogu valimistel võidukas.
Keskerakonna ja Reformierakonna kogunemised kahel järjestikusel nädalavahetusel 2009. aasta detsembris on eelmäng kampaaniale, mis päädib XII riigikogu valimistega 6. märtsil 2011. aastal. Järgnevad 15 kuud saavad olema täis poliitilist turmtuld, katkematut valimiskampaaniat ja süüdistusi. Valimiskampaaniate aasta oli mööduvgi, valisime europarlamenti ja kohalikke volikogusid. Hingetõmbeaega ei jäeta. Kampaania on surnud, elagu kampaania!
See on osa reaalsusest, milles tuleb oma tee leida ka teistel Eesti erakondadel. Järeleproovitud, probleeme lihtsustatult esitav ja jõuline vastandus Reformierakond-Keskerakond on propagandistlikult mõlemale arvatavasti kasulik. Aga ei Ansipi ega Savisaare bravuurikas kosilase/võitja jutt tähenda veel, et teistel (mängu)võimalused üldse puuduksid.
Vasaktsentristliku leeri loomiseks on küll astutud esimene samm – Savisaar võttis sotsid Tallinnas linnavalitsusse. Samas ei ole sugugi kindel, et sotsiaaldemokraadid liiguvad Savisaare tuules riigikogu valimisteni. Rahvaliidu allaneelamine oleks kindlasti Savisaarele meeltmööda, aga esialgu pole põhjust arvata, et see üldse kellelgi, veel vähem just temal õnnestub. Vasaktsentristlik leer on kahtlemata olemas Edgar Savisaare unelmates, aga kas ka 2011. aasta valimiste eelõhtul, on kaheldav.
Kindlasti saab olema huvitav jälgida, millise positsiooni valib järgneva 15 kuu jooksul IRL. Andrus Ansip rõhutas oma kõnes saavutusena pensionide tõstmist kriisiaastal ja ei jätnud sel teemal koalitsioonipartnerit nügimata. Samuti tegi ta märkusi IRLi ministrite veetavate kooli- ja haldusreformi teemal, kirjutades samas mitmed IRLi algatused sundimatult Reformierakonna saavutustekaardile.
Nügimised nügimisteks. Heal kampaanial on ka sisu. Ansip tõi oma kõnes esile viis Eesti eesmärki. Strateegilist ja samas mõõdetavat – saame mõne aja pärast võrrelda tegelikkust Ansipi nimetatud eesmärkidega ja öelda, kas on edu või mitte. Savisaar oli oma kõnes mitme asja vastu ja mõne poolt, aga mõõdetavate tulemustega eesmärke... Samas tuleb muidugi arvestada, et PR-nõustajad on küll mõlemal, aga strateegiabüroo ainult peaministril.