Kirjanik Enn Vetemaa

FOTO: Pm

Purskkaev liiklussõlmes – vana ilu ei leia enam kohta

Mõttetalgud kui tõeline kodanikuühiskonnale omane riigiellu sekkumise vorm väärib täit tunnustust. Ja näib, et me peaksime korraldama jälle mõttetalgud ja mõtlema, kuidas tulevaste mõttetalgutega enam mitte hiljaks jääda...



Mida ma silmas pean? Üht järjekordset suurt ettevõtmist vanalinnas, millele vastu astumisega olemegi juba lootusetult hiljaks jäänud. Ei, see ei ole mingil moel seotud Vabadussõjaga!



Asi selles, et Sõpruse kino ees käib täie hooga purskkaevu ehitamine.


Mõte ise ju tore – meil on kauneid sillerdavaid veekaskaade vähem kui enamikus teistes Euroopa linnades. Vajame neid juurde küll. Kena purskkaevu vulinat kuulates istuda, ennast korraks lõdvaks lasta ja vahtida natuke lapsemeelselt ühe ürgelemendi lustimist, see võib mõtiskleja ajus tekitada koguni eksistentsiaalseid küsimusi.



Aga kohe ehmatasin ma ära! Kuhu me väärt veeskulptuuri püstitame? Tallinna heitgaasidest kõige saastatumasse kohta. Märuli keskpunkti, kust ei oska Harju tänava päriselanikki enam koduteed leida: Harju tänava Vabaduse platsi poolne ots on suletud, ning praegu ehitatakse nii hoolega, et ühel päeval on ülekoormatud, kitsuke, ühesuunalist liikumist võimaldav Vana-Posti tänav ühe-, järgmisel päeval jälle teise-suunaline. Ja sellega paralleelse Müürivahega on sama lugu.



Andke andeks – tehtagu nii või naa, ilmselge on see, et need kaks ahtakest tänavajupikest ei suuda igavikuni välja kannatada vanalinna ränka liikluskoormust. (Üldse kaldub vanalinnas kõik liiklusesse puutuv päevapealt muutuma. Äsja ei tohtinud ma endale lennujaama sõiduks taksotki Harju tänavale tellida; pidin oma kohvrid sikutama Sõpruse kino ette. Täna tulgu Harju tänavale aga jälle kes tahes.)


Hotell Vana-Posti ja Harju tänava nurgal on teinud loo päris pööraseks: peopesasuurusel kolmnurgakesel on turistide hiidbussid ümber pööramisega suures hädas (sellest need mürkgaasidki!), veel sõeluvad seal ka piraattaksod, kellest ei näi ükski võim üle käivat. Kui aga mõelda kaitsmatule purskkaevule ja klubi Hollywood külalistele, kes sealsamas kella nelja-viieni hommikul möllavad, siis tuleb mulle kui meie maalilise, üleeuroopalist tähelepanu pälvinud vanalinna elanikule hirm peale.



Võin kihla vedada, et sinna purskkaevu ei loobita niivõrd õnnemünte kui tühje õlle- ja viinapudeleid, kõikvõimalikku plasttaarat, sealhulgas kindlasti ka noid väga õhukesest kummist «intiimümbriseid». Ühes telesaates oli juttu julgest mehest, kes basseini pissinud....Vast on mõnele seegi inspireeriv?



Mis meil siin südalinna südames toimuma hakkab, sellest ei taha mõeldagi. Selle purskkaevu just sinna püstitamisega reostame ära midagi olulist. Ja ma tahaks väga näha inimesi, kes tulevase purskkaevu ümber, keset autode lärmi, uneleda igatsevad.


Miks ei võiks purskkaev paikneda näiteks kuskil Vilde monumendi lähedal, Harju rohelisel nõlval? Jah, aga see on täna takkajärele tarkus! Talgutatagu palju tahes.



Kas on ehk arhitektid teinud jämeda vea? Arvan, et mitte, sest eks olnud Sõpruse ja selle ümbruse planeerimise autorid asjatundjad mehed. Ent siis, nende päevil, elasime ju hoopis teises ajas ja ruumis: praegune kino Sõprus valmis 1955. aastal. Nüüdse Kirjanike Maja kohal oli lüüriline park-mägi, kus noored inimesed kenasti kurameerisid. Valitses vaikus ja rahu.



Tollal, kui Sõprust ehitati, kasiinosid meil veel ei olnud, siinset kanti ilmestasid vana postimaja ja väikesed vanalinna toidupoed (piimapood Karjas, leivapood vana postkontori vastas ja teine üsna Raekoja platsi lähedal, kuldkringel sümboliks). Oli muidki pisipoode. Ja kui armsasti lõhnas vanalinn hommikul, hästi vara, pagarite küpsetatud saiade järele. Siis sobinuks purskkaev vanalinna keskpaika elustama ülihästi. 



Kuhu kõik see kaunis jäi? Mis sest kõigest saanud?


Nüüd on vanalinn kullasseppade, antiigiäride ja ülikallite poodide pärusmaa. Kena nimega Vesiveski kohviku asemel on sigitatud juurde veel üks maailma tuhandest Savoy-bar’ist... Kui saaks väikesed kenad poed tagasi, võiks neis ka rohkem maksta ja saada näiteks hinnalisi kodumaiseid mahetooteid. Oleks, võiks...


Mis on selle asja juures see kõige hullem? Eks just nimelt liiklusega seotu. Harju tänavat ei avata ju enam ning kogu liiklus peab käima läbi Vana-Posti ja Müürivahe kitsaste tänavate. See on kujuteldamatu!



Mõelge, inimesed, tulevasele purskkaevule ja sellele, mis hädasid ta peale kaheldava ilu endaga kaasa toob. Mõelge, ja teie unerahu kaob. (Olen ise juba näinud hirmuund, kus purskkaevu asemel oli Sõpruse ees mingi päratu keeva vee pada, kust saatana õpilased ja põrguteenrid patuste piinamiseks kuuma vett ammutasid.)



Praeguseks on läinud nii trumm kui pulgad (kui just mingi imenipiga Harju tänavat Vabaduse platsi poolt ei avata). Sestap arvangi, et peaksime korraldama mõttetalguid, millest oleks abi juhul, kui mõni endiseaegne lahendus kaasaega enam põrmugi ei sobi! Õpetage, head inimesed, kuidas selliseid talguid teha!