Mihkel Tomberg: kas reeglite täitmist võib kontrollida vahendeid valimata?

, Pärnu Vanalinna põhikooli 9. klassi õpilane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Tomberg
Mihkel Tomberg Foto: Erakogu

Arvamustoimetus sai kirja õpilaselt, kes kirjeldab koolis läbi viidud karmiilmelist politseireidi ja küsib, kas need peaksid ühes õigusriigis ikka sel viisil toimuma. Postimees küsis kommentaari politseilt. Avaldame nii kirja kui sellele saadud vastuse.

Eesriie tõuseb. Vaatajale avaneb järgmine pilt ühest põhikoolist. Õpetaja seisab rahulikult tahvli juures ning seletab tema ees istuvale klassile midagi tahvli pealt. Õpilastel on raamatud ja vihikud ees lahti, enamik kuulab õpetajat, mõned vaatavad aknast välja, tagumises reas sosistab keegi vaikselt.

Äkki lükatakse klassiruumi uks lahti. Kõigi klassisolijate pilgud pöörduvad uksele. Ruumi astuvad vormiriides inimesed koos koertega. Nad käsutavad kõik õpilased pinkide juurde seisma. Õpilased tõusevad, saamata isegi aru, mis toimub. Vormikandjad kõnnivad läbi klassi ja juhivad koerad õpilaste juurde. Mõned õpilastest käsutatakse välja ja lastakse asjad kaasa võtta. Väljaastunud õpilased käsutatakse näoga seina poole seisma, samal ajal peab nende selja taga valvet mundrimees.

Õpilasi teenistuskoertega piiravad võimumehed? Kas see on stseen mõnest õudusfilmist? Või järsku on Hollywoodi režissöör Steven Spielberg pärast «Schindleri nimekirja» lavastamist otsustanud ekraanile tuua ka «Anne Franki päeviku»? Ega ei olnud üks mundrikandjatest Ralph Fiennes, kes on veel kord kutsutud kehastama laitmatult säravat vormi kandvat deemonlikult hiilgavate silmadega puhastverd kurjust?
Ei, kahjuks mitte.

See on stseen tänapäeva Pärnust. Stseeni lavastaja oli Lääne politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskond ning see kujutas endast Pärnu koolides, enamasti põhikoolides läbi viidud politseireide.

Pärnu Linnalehes 25. märtsil 2011. aastal avaldatud Pärnu politseijaoskonna noorsoopolitsei juhi Karin Uibo artiklis on märgitud, et politseireidid on näidanud suitsetamise vähenemist noorte seas. Samas heidetakse ette, et noorte seas on hakanud levima suitsuvabad tubakatooted. See on otsene viide eespool kirjeldatud viisil kontrollimisele. Aga Lääne politseiprefektuur viis sarnaste meetoditega läbi politseireide koolides ka tänavu!

Selge on see, et tubaka tarvitamine võib olla kahjulik, ja seepärast on peaaegu kõikides riikides selle tarvitamist noorte seas piiratud. Nii nagu seletas ka õpetaja vaatajatele näidatud stseenis olnud klassiruumis ühiskonnaõpetuse tunnis, on riik kehtestanud seadused selleks, et järgitaks reegleid. Ja politsei kontrollib nendest reeglitest kinnipidamist.

Selge on ka see, et keelatud vili on magus, ja nii mõnigi õpilane tahab ära proovida sigareti või tubaka.

Kuid siin tekib küsimus, kuidas politsei nende reeglite täitmist kontrollib. Kas on õige kohelda kõiki õpilasi nagu seadusrikkujaid? Kas koertega klassiruumi tormamine ei ole õpilastele alandav? Kas õpilased on vabad inimesed või tohibki kõiki õpilasi igal ajal politsei korraldusel üles rivistada?

Kuidas täiskasvanutega on? Kas nemad ka peavad sellisele kontrollile alluma? Kas reeglitest kinnipidamise kontrollimine ükskõik missuguste vahenditega on olulisem inimese vabadusest?

Kuidas hakkavad klassis olnud noored suhtuma vabadusse ja väärikusse hiljem? Kas see kõik mõjutab nende suhtumist Eesti Vabariiki? Kas politsei ei peaks ise mõtlema selle peale, missuguseid meetodeid võib kasutada ja milliseid mitte? Mida arvab sellest Lääne prefekt?

Ühe mõtte kohaselt olid kõik inimesed algselt vabad ja alles siis tekkis riik, mis hakkas nende vabadust piirama, selleks et tagada üldine heaolu. Selline vabaduse piiramine ei ole aga pöördumatu, sest inimestel on õigus muuta riigikorraldust, kui see neid ei rahulda. Ja ka politsei on üks riigivõimu osa.

Eesriie langeb. Stseen on lõppenud. Iga vaataja on jälginud seda oma tunnete ja mõtetega. Kas jääbki vastuseta küsimus, kas vabadus, au ja väärikus olid riivatud või mitte? Mina seda ei leia. Ma arvan, et kõik inimesed on oma olemuselt vabad ja ka politsei peab seda vabadust austama, ka siis, kui kontrollitakse reeglitest kinnipidamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles