KAIRE UUSEN ⟩ 50-aastast kutseõppurit ei taha tegelikult keegi

Kaire Uusen Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Tänases ebastabiilses maailmas soovitaks n-ö keskmistel noortel valida teadlikult gümnaasiumi asemel kutsekool, kust saab korraga ametioskused ja keskhariduse. Ülikool ei jookse eest ära, aga hoopis keerulisem on 40-50-aastaselt hakata uut praktilist kutset omandama, mis ei jääks ainult hobiks või klaasi taga olevaks paberiks, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Üks korralik ametioskus ei takista kedagi ülikooli minemast, aga kulub ära isegi siis, kui noorest saab hiljem insener, arst või minister. Ka kriisiolukorras, sh sõjas või looduskatastroofis võib kutseharidusega noor olla elujõulisem ja ühiskonnale olulisem kui praktiliste oskusteta gümnasist. Mõni aeg tagasi tunnistas isegi üks teadlane, et sai teaduri koha prestiižses ülikoolis tänu oma hobile ja lahtistele kätele.

Kõlab ülekohtuselt, aga gümnaasiumikohtade puudus võib tegelikult päästa paljude noorte tuleviku, kui nad õpivad n-ö õigel ajal selgeks mõne ameti, mis neile enim sobib või natukenegi huvi pakub. Eriti praeguses maailmas, kus ülikoolidiplom või isegi teaduskraad ei garanteeri pikka ja edukat tööelu, sest töökohad ja ettevõtted ju moonduvad üsna kiiresti või väheneb vajadus teatud erialaspetsialistide järele.