ANDRES KAARMANN ⟩ Haridusminister peab hakkama usaldama tegelikke vastutajaid

Haridusleppe läbirääkimiste neljanda kokkusaamise järgne pressikonverents 21. mail 2024. Pildil vasakult: Harku abivallavanem Robert Lippin, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri. Foto: Margus Ansu

Õpetaja palga üle otsustab minister, tööülesanded dikteerib ametiühing, tulemuste eest vastutavad aga koolipidaja ja koolijuht. Mis saaks üldse valesti minna – paljugi, kirjutab Parempoolsete juhatuse liige ja Saue abivallavanem Andres Kaarmann.

Tänavune kuumim teema Eesti hariduses on kahtlemata hariduslepe, mis on jõudnud allkirjastamise faasi. Haridusminister on jõudnud ka juba teavitada, et kõik olulised osalised, välja arvatud üksikud omavalitsused, on otsustanud haridusleppega liituda. See on muidugi ilmselge liialdus, püüd halva mängu juures head nägu teha. 79 omavalitsusest, kes reaalses elus on koolipidajad, õpetajate tööandjad ja palgamaksjad, on ainult üheksa teatanud haridusleppega liitumisest. Kuues omavalitsuses on arutelu veel pooleli ja üle 60 valla-linna on haridusleppele punast tuld näidanud.

Fakt on aga see, vähemalt neli omavalitsust viiest hariduslepet ei toeta ega ole nõus seda allkirjastama. Põhjuseid on kindlasti erinevaid, kuid juured peituvad selles, et omavalitsused on õpetajate tööandjad ja suurem osa kohustustest on seaduse järgi just koolipidajatest omavalitsuste ning koolijuhtide õlgadel. Ja seega on äärmiselt kurb kuulda, et koolipidaja ei ole ministri hinnangul haridusleppe oluline osaline.