/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)
/nginx/o/2023/12/28/15802361t1h2956.jpg)
- Ellujäämiseks peavad lääneriigid otsustavalt ümber vaatama oma põhimõtted.
- Eesti parlamentaarse demokraatia päästmiseks on vaja muuta põhiseadust.
- Et riigi ja rahvana ellu jääda, peame üle minema sõjaaja majandusele.
Mööduv aasta paljastas lääne sisemise nõrkuse ja saamahimu. Vajame otsustavat lahtiütlemist multikultist ja keskendumist sõjamajandusele, kirjutab toimetaja Martin Ehala.
Ajaloos on rahulikke perioode, kui sündmused tekivad ja leiavad lahenduse üsnagi etteaimatavates raamides. Ja on tormiaegu, kui sündmused ei lahendu, vaid kutsuvad esile uusi sündmusi. Oleme üle 30 aasta taas jõudnud tormiaega.
Pöördehetkeks sai Hamasi 7. oktoobri rünnak Iisraeli vastu, mis ajendas Iisraeli alustama Hamasi vastu täiemahulist sõda. Sõda on seal piirkonnas tavapärane, erakordsed on seekord olnud toetusmeeleavaldused palestiinlastele ja Hamasile Lääne-Euroopa ja USA suurlinnades.
See on olnud kahes mõttes silmiavav. Esiteks on see näidanud, et Lääne-Euroopa islamistlikult meelestatud elanikkond on juba nii suur ja võimas, et hakkab otseselt mõjutama välis- ja sisepoliitikat. Korraga on selge, et multikulturalismi ideoloogia on olnud uskumatult naiivne, lootes, et sisserändajaist «talendid» lääne ühiskonna ja väärtustega lõimuvad. Lõimumist ei ole toimunud, mistõttu riigisisesest islamismist on saanud Lääne-Euroopale vahetu oht.
Manhattan — Pro-Palestine rioters attacked police & shut down the streets at the Christmas Day direct action. The coalition of far-left radicals, Muslim fundamentalists & Palestine ultra-nationalists seeks to disrupt the holiday season. Video by @L2FTV:pic.twitter.com/G2hxEMCDpC
— Andy Ngô 🏳️🌈 (@MrAndyNgo) December 26, 2023
Video: vasakradikaalide, moslemifundamentalistide ja Palestiina ultranatsionalistide koalitsioon püüab häirida jõulude tähistamist Manhattanil New Yorgis detsembris 2023.
Ühiskondliku nulltolerantsi kujundamine sisserände suhtes peab olema üks järgmise aasta peaeesmärke. See on elu ja surma küsimus.
Eestil on veel võimalus pääseda, aga selleks tuleb sisseränne otsustavalt sulgeda. Ühiskondliku nulltolerantsi kujundamine sisserände suhtes peab olema üks järgmise aasta peaeesmärke. See on elu ja surma küsimus.
Juudiviha ülikoolis
Teiseks ilmnes, et USA vasakliberaalselt meelestatud noor põlvkond on otse ja varjamatult vaenulik Iisraeli suhtes. Ja nad on selles küsimuses valmis koostööks islamistidega (vt «Fookus» 24.11). Noorte meelsus on tegur, mis õõnestab USA demokraatide võiduvõimalusi järgmise aasta presidendivalimistel. Ja pikas perspektiivis seaks kahtluse alla USA toetuse Iisraelile, mis on seni püsinud vankumatult.
Augustis (25.08) kirjutas «Fookus» uuringust, mis näitas, et lääne ülikoolide humanitaar- ja sotsiaalteadused on nii tugevalt vasakule kaldu, et üksikud konservatiivsemate vaadetega teadlased kardavad oma arvamust avaldada. Pole siis ime, et ülikoolides pool sajandit viljeldud kultuurimarksism on üles kasvatanud põlvkonna, kes peab omaenda ühiskonda ohuks maailmale.
/nginx/o/2023/12/28/15802363t1h0ae6.png)
«Fookus» kirjutas (10.11), et Ameerika kaotab oma rahvusvahelise juhtrolli, kui nad woke-liberaalsust oma ülikoolidest ja ühiskonnast välja ei roogi. Sama on ka Eesti jaoks oluline, kuigi võib loota, et toetus sellele maailmavaatele kaob iseenesest, kui see Ameerikas põlu alla satub. Tuleb loota, et järgmisel aastal selles osas jää liikuma hakkaks.
Demokraatia ei toimi, kui ühiskonna eri rühmadel on täiesti erinevad väärtused ja prioriteedid. USAs ei vali demokraadid vahendeid, et takistada Donald Trumpi järgmise aasta valimistel osalemast. Need meetodid ei erine oluliselt sellest, kuidas Venemaal diskvalifitseeritakse Putini konkurente presidendivalimistel. Lõhestunud ühiskondades tühistatakse iga kord peale võimu vahetumist eelmise valitsuse vastu võetud seadusi ja vallandatakse nende ametisse nimetatud ametnikke. Kõike seda võime hetkel näha USAs, Hispaanias, Poolas, Serbias ja mujalgi.
Eesti demokraatia
Paraku oleme ka ise parlamentaarses kriisis. Meie demokraatia ei toimi, sest üks erakondadest keeldub parlamentaarses protsessis osalemast ja takistab teisi. Totaalset obstruktsiooni sai veel mõista, kuni oli vähemalt teoreetiline võimalus esile kutsuda erakorralised valimised. Nüüd aga annab see valitsusele voli valitseda, ilma et peaks oma samme parlamentaarses protsessis põhjendama.
Eesti vajab põhiseaduslikku lahendust, et edaspidi vältida lõputut obstruktsiooni ja selle ületamist usaldushääletustega. Ühel sügisel ilmunud «Fookuses» (15.09) olid arutlusel viisid, kuidas muuta põhiseadust nii, et see kõrvaldaks riigikogu lõputut seisakut võimaldavad seadusaugud, vähendaks valitsuse võimalusi usaldushääletuse kasutamiseks ning looks ka mõistlikud tingimused erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks.
Eesti vajab põhiseaduslikku lahendust, et edaspidi vältida lõputut obstruktsiooni ja selle ületamist usaldushääletustega.
Kuid seni ei ole ükski parlamentaarne jõud pidanud vajalikuks hakata otsima põhimõttelisi lahendusi. Riigikogu esimees Lauri Hussar ei olnud veel kuu aega tagasi fraktsioonidele edastanud ekspertide tehtud ettepanekuid riigikogu kodukorraseaduse parandamiseks. Ka president Alar Karis ei ole teinud ühtki algatust selleks, et kokku kutsuda autoriteetne ekspertide kogu, töötamaks välja parlamentaarse tupiku põhiseaduslikku lahendust. Töövõimetust riigikogust võib saada Eesti demokraatia surivoodi.
Suhtumine sõjasse
Mööduv aasta on olnud silmiavav ka Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas. Augustis ilmnes, et Eesti peaministri perekond ajab sõja ajal jätkuvalt äri Venemaaga. Ja küsimus ei ole üksnes Kaja Kallase kahepalgelisuses, Venemaaga on äri edasi ajanud kogu Euroopa. Sellest annab tunnistust asjaolu, et nii Eesti kui ka teiste Euroopa maade kaubavahetus Kasahstani, Kõrgõzstani, Aserbaidžaani, Armeenia jt Venemaaga heades suhetes riikidega on sõja järel mitu korda kasvanud. Pole raske aimata, et nendest riikidest lähevad sanktsioonialused kaubad edasi Venemaale.
See tähendab, et lääne moraal on madal ja Venemaa võib arvata, et talle on avanenud ajaloo aken oma impeeriumi taastamiseks. Sellisel hetkel peame ühiskonnana ära tundma, millised sammud on meie riikliku ja rahvusliku kestmise kohalt elutähtsad, ning leidma üksmeele, et need sammud astuda. «Fookus» tahab ka järgmisel aastal olla kohaks, kus neid teemasid otse ja ilustamata arutada.