Värske küsitlus näitas, et paradoksaalsel kombel on teadlaste enesetsensuur probleemiks just lääneriikides, samas kui arenevates riikides on teadlaste julgus oma mõtteid väljendada isegi suurem, kirjutab Fookuse «Ühiskond ja inimene» toimetaja Martin Ehala.

Heaoluühiskondades on tühistamiskultuur muutunud üha suuremaks probleemiks. Maailma ühe tunnustatuma politoloogi Pippa Norrise värske uuring võtab vaatluse alla, kuivõrd on see mõjutanud teadlaste julgust avaldada oma arvamust, niihästi ülikoolides kui ka ühiskonnas laiemalt.

Autor defineerib tühistamiskultuuri kui jäist ühiskondlikku õhkkonda, kus rünnatakse arvamusavaldusi, mida peetakse halvustavaks, vaenulikuks, faktiliselt valeks või moraalselt solvavaks. Tühistamiskultuur avaldub otsestes katsetes takistada vastuoluliseks peetud esinejate loenguid, kehtestada sõnavabadusele piire ja reegleid, korraldada protestimeeleavaldusi või organiseeritud häbistamisrünnakuid sotsiaalmeedias. Tühistamiskultuur võib avalduda ka ülikoolide sisemises töökorralduses ja võimustruktuurides.

Kommentaarid (7)
Copy