ELERI LOPP ⟩ Kas metsloomade arvukuse määravad majanduslikud huvid või teaduslikud faktid?

Viimastel aastatel metsas on siinkirjutaja näinud põtru väga harva, kümme aastat tagasi metsaringi tehes silmasin neid ikka, mitte just iga kord, aga sageli. Nüüd on hea, kui kord poole aasta jooksul ühe põdra ära näeb. Foto: Eleri Lopp

Tartu Ülikooli teadlaste ja ametkonna diametraalselt lahknevad hinnangud ulukipopulatsioonide seisukorrast tuletavad kõige halvemas mõttes meelde analoogse olukorra metsanduses, kirjutab MTÜ Eesti Suurkiskjad eestvedaja Eleri Lopp.

Eelmise nädala Fookuse «Inimeses ja looduses» Fookuses saime lugeda kahte lugu Eesti metsloomade olukorrast (PM 12.10). Ühes artiklis, mille olid kirjutanud Tartu Ülikooli teadlased, tunti muret, kas meie loomadel ikka läheb nii hästi kui me arvame. Teises artiklis, mille oli koostanud keskkonnaagentuuri ametnik, nii suurt muret ei tajuta ja pigem peetakse olukorda heaks. Kuidas peaks tõlgendama antud sõnumit näiteks jahimees, loodusentusiast või ükskõik kes, kes looduses toimuva osas huvi tunneb? Ometi loodushuvi peaks tänapäeva süveneva keskkonnakriisiga maailmas, «kuuenda suure väljasuremislaine» ajal olema meis igaühes.

Teadlaste poolt kirjutatu minus küsimusi ei tekitanud ja mõjus usutavalt siira murena. Küsimusi just tekitaski asjaolu, et jällegi – nagu ka «metsasõjas» – on teadlased ja ametnikud niivõrd erinevatel seisukohtadel.