PEEP MÄNNIL ⟩ Mitmete ulukite tegevusjälgi kohtab looduses üha enam

Kärntõbi on põhjus, miks rebaste suursuguselt kohevad sabad on tihti haledad rootsud. Kärntõvega võivad nakatuda ka kodukoerad. Foto: Juan Lacruz/Wikimedia Commons

Selgelt on kahanenud vaid jänese ja viigerhülge arvukus, ühegi jahiuluki liigi puhul mingit katastroofilist langust praegu näha ei ole, leiab keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil.

Loomade asurkonnad on pidevas muutuses ning muutuse suuna määrab ära juurdekasvu ja suremuse suhe. Juhul kui juurdekasv ületab suremusmäära, siis arvukus kasvab, ning kui suremus on juurdekasvumäärast suurem, siis arvukus kahaneb. Arvukuse muutusi on võimalik jälgida erinevas ajaskaalas, sõltuvalt jälgitavate parameetrite võrreldavate aegridade (seirejadade) pikkusest ja nende kogumise sagedusest (seiresammust).

Jahiulukid on kasutatav loodusressurss, mistõttu jälgib Keskkonnaagentuur (KAUR) nende seisundi muutusi vähima võimaliku seiresammuga.