TARTU ÜLIKOOLI TERIOLOOGID ⟩ Kas pürgime kliimaneutraalse ja ulukivaba Eesti poole?

Tavaline Eesti elanik – halljänes (Lepus europaeus). Foto: Egle Tammeleht

Kliimaprobleemistiku aktiivse presenteerimise taustal on kas teadlikult või mitte pälvinud märksa vähem tähelepanu eluslooduse vaesumisega seotud probleemid. Kui kliimaprobleemides ei saa me oma väiksuse tõttu reaalselt palju kaasa rääkida, siis omaenda riigi eluslooduse hoidmise koha pealt saame ja peame küll, kirjutavad Tartu Ülikooli terioloogid Maris Hindrikson, Egle Tammeleht ja Harri Valdmann.

Kui kliimaprobleemides ei saa me oma väiksuse tõttu reaalselt palju kaasa rääkida, siis omaenda riigi eluslooduse hoidmise koha pealt saame ja peame küll.

Senini on meil domineeriv ametlik-poolametlik seisukoht, et Eestis on veel metsikut loodust piisavalt, aga neil seal Euroopas küll enam ei ole. Seega meil nagu veel oleks kõik loodusega hästi. Küll räägitakse-kirjutatakse välismaalastest, kes tulevad meile metsikut loodust imetlema, aga jäetakse paraku märkimata, kui paljud neist tegelikult pettuvad siin nähtus. Paljukiidetud metsikut loodust pole enam kusagil, tavaline rüüstatud (korda tehtud?) kultuurmaastik mürgipritsidega traktorite ja metsas möllavate harvesteridega.