ANALÜÜS ⟩ On aeg samastada mõõdukat ja äärmusliberalismi

2016. aastal valmis Euroopa Liidu Nõukogu uus hoone, mille koosolekusaali värvilahendus meenutab mitmekesisuse ja kaasavuse ideaale. Foto: Yves Herman

Fookuse toimetaja Martin Ehala jätkab artiklite sarja korservatismist ja liberalismist ning uurib lähemalt, kas ja mis eristab mõõdukat liberalismi ja äärmusliberalismi.

Tõnis Saartsi ja Peet Kase Vikerkaare artikkel on esile kutsunud väga vajaliku arutelu meie poliitilise ruumi eelarvamuste ja tabude üle. Saarts möönab oma jätkuartiklis, et on aeg eristada mõõdukat ja äärmuskonservatismi, ja see on hea. Aga poliitilisel skaalal on ka teine pool, ja seal on juba pikka aega toimunud vastupidised arengud.

Kõigepealt, mõõdukas liberalism tähendab, et riik sekkub inimeste ellu võimalikult vähe, selle ülesanne on luua õiguslik ja institutsionaalne raamistik ühiskonna toimimiseks. Mõõdukas liberalism hoidub plaanimajandusest. Mõõdukas liberalism toetab Jürgen Habermase mõistet avalikust sfäärist, kus ühiskonna eri rühmad vaidlevad selgeks tähtsamad poliitilised valikud ja kujundavad avaliku arvamuse. Mõõduka liberalismi seisukohalt on riik neutraalne, tal puudub ametlik ideoloogia, on vaid põhiseaduse ja seadusega kehtestatud üldpõhimõtted. Mõõdukas liberalism kaitseb võrdseid võimalusi, kuid ei sea eesmärgiks võrdseid tulemusi.