TÕNIS SAARTS ⟩ Aeg eristada mõõdukat ja äärmuskonservatismi

Tõnis Saarts Foto: Kermo Benrot

Kui demokraatias tugevalt õõnestada liberaalset komponenti, siis osutub demokraatiast alles jääv nii hapraks ja haavatavaks, et seda on edaspidi väga raske kaitsta autoritaarsete instinktidega poliitikute eest, kirjutab politoloog ja õppejõud Tõnis Saarts.

Eelmise nädala Fookuse rubriigis «Ühiskond ja inimene» võtsid poliitikateadlane Martin Mölder ja kirjandusteadlane Maarja Vaino kriitiliselt arvustada minu ja Peet Kase suvises Vikerkaares ilmunud lugu «Parempopulismi ohjeldamise strateegiad».

Peamine, mis nende kriitikast kõlama jääb, on see, et me üritame mitmeid politoloogilisi termineid (nagu parempopulism, paremradikalism, liberaalne demokraatia jne) ümber defineerides kohta kätte näidata konservatiivsele maailmavaatele ja selle kandjatele ning neid stigmatiseerides õigustada liberaalide dominanti, koguni ebademokraatlikke vahendite kasutamist propageerides.