JUHTKIRI ⟩ Peame väärtustama õpetajaametit

Päeva karikatuur 12.08. Foto: Urmas Nemvalts

• Eesti koolides on puudu üle 100 õpetaja.
• Töötasu jääb alla Euroopa Liidu riikide keskmisele, seega otsitakse lisaraha teenimise võimalusi.
• Demokraatlik ühiskond ei saa toimida ilma haritud valijata.

Õpetajate nappus on meie ühiskonna üks põletavaimaid probleeme, millega peab hakkama tegelema kohe, sest vastasel korral pole meie ühiskond enam jätkusuutlik.

Septembris algavale õppeaastale läheme vastu teadmisega, et Eesti koolides on puudu üle 100 õpetaja. Paljud koolid pole mitmes õppeaines leidnud vastavat õpetajat.

Asjade säärane seis peegeldab paraku õpetajaameti tähtsuse ignoreerimist praeguseks juba mitmekümne taasiseseisvusaasta vältel. Tundub, et taasiseseisvumisaega võeti kaasa nõukaaja mentaliteet, et õpetajad on midagi iseenesestmõistetavat. Ometi on nüüdseks selgunud, et õpetajaameti väärtustamiseks tuleb poliitikuil teha tööd.

Tänases nädalalõpulisas AK kirjutab Mele Pesti Balti Uuringute Instituudist laiemalt, et oma palgaga pole rahul kaks kolmandikku noortevaldkonna töötajaist. Kui Balti Uuringute Instituudi uuring hõlmas kõiki noortevaldkonna töötajaid, siis Arenguseire Keskuse uuring näitab spetsiifiliselt, et Eesti õpetajate töötasu jääb alla Euroopa Liidu riikide keskmisele.

Arenguseire Keskus märgib ka veel, et õpetajad teenivad tihti lisaraha, täites koolis teisigi ülesandeid. Mõned õpetajad töötavad ka väljaspool kooli. Selge, et see kõik jätab jälje õppetöö kvaliteedile koolis.

Samas ei ole meil kõik vaid tumedates toonides. Eesti õpilased on jätkuvalt esirinnas PISA testide soorituses, mis näitab Eesti õpetajate kõrget taset. Arenguseire Keskus märgib ka, et õpetajate palga kasvades jõutakse 2029. aastaks 3000-eurose keskmise kuupalgani ning 130 protsendini keskmisest palgast samaks aastaks. Samas võib inflatsiooni jätkudes 3000-eurone kuupalk olla 2029. aastal juba madal palk. Ja nagu me teame, on uusi õpetajaid vaja kohe.

Haridusvaldkonnas otsuseid langetavad poliitikud peavad mõistma, et õpetajaameti väärtustamine on midagi, mis pole pelgalt ühe valimistsükli teema.

Mõistagi ei saa kõrge palk olla ainus motivaator, mis noori kooli tooks. Suurenenud töötasu peab olema vaid katalüsaatoriks hoiaku muutusele.

Eesti ühiskond peab väärtustama õpetajaametit senisest palju rohkem.

Miks? Sest demokraatlik ühiskond ei saa toimida ilma haritud valijata. Vastasel korral näeme võimul inimesi, kes ajavad meile uhhuu-juttu, saades poliitilisi punkte valesid levitades. Pealegi on maailmas toimivatest seostest arusaamine muutunud üha keerulisemaks ning ilma korraliku baashariduseta on oht muutuda tööriistaks kavalate manipulaatorite käes.

Ajaloost teame, et eesti rahva ärkamine, iseseisvumine ja vastupidamine Nõukogude okupatsioonile leidis aset just tänu rahva haridustaseme kasvule. Üldise kirjaoskuse levik 19. sajandil tingis selle, et meil oli 1918. aastaks piisavalt palju inimesi, kes suutsid riiki juhtida. Eestikeelse kooli alles jäämine Nõukogude okupatsiooni ajal oli paljuski põhjuseks, miks laulev revolutsioon õnnestus.

Haridusvaldkonnas otsuseid langetavad poliitikud peavad mõistma, et õpetajaameti väärtustamine on midagi, mis pole pelgalt ühe valimistsükli teema. Siit saabki paljuski alguse hoiakute muutus õpetajaameti suhtes.