Priit Kongo ⟩ Eesti tehnoloogiasaavutusi varjutab inseneride põud

Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna Virumaa kolledži lõpetajad on tõelised insenerid, leiutajad, innovaatorid ning ettevõttejuhid, kelle ülesandeks on kujundada tulevikutehnoloogiad. Foto: Turok Nikita

Äsja möödunud juunikuu tõi Eesti maailmatasemel tehnoloogiasaavutused taas fookusesse. Kui juuni algul esitleti tänavust tudengivormelit ja Solaride’i teise generatsiooni päikeseautot, siis juuni lõpuks tõi Eesti vormelisõidumeister Tõnis Vanaselja Itaalias avalikkuse ette Eesti inseneride ja disainerite loodud superauto Kalana. Eestlased on ja peaksidki uhked olema, kuid paraku varjutab neid märkimisväärseid saavutusi aina süvenev inseneride põud, juhib tähelepanu tehnoloogiaettevõtja Priit Kongo.

Iseenesest ei ole inseneride puudus mingi uus probleem. Juba kaheksa aastat tagasi kirjutasin, et nii nagu Eestis on palju laulusaateid, võiks meil olla ka mitmeid «Rakett69» sarnaseid tehnoloogiasaateid. Ikka sel eesmärgil, et toetada Eesti inseneride järelkasvu. Ometi on kaheksa aastat hiljem olukord üsna sarnane. Jätkuvalt on eetris ohtralt laulusaateid, ent vaid üks, seesama tehnoloogiasaade. Eesti inseneeria-kogukond elab nii-öelda bensiiniaurude peal, sest jätkuvalt on inseneride puudus probleem number üks. Ja seejuures üha süvenev probleem, millele on tähelepanu juhtinud nii tööstusettevõtete juhid, OSKA uuringud (tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem – toim), superautot Kalana esitlenud Tõnis Vanaselja kui ka paljud valdkonna asjatundjad.

Kuigi eelnimetatud tudengivormel ja Solaride on tänuväärsed initsiatiivid, millega tehnoloogiaharidust populariseeritakse, need paraku probleemi ei lahenda. Ühest küljest on meil inseneride põud, kuid teisalt on kerkinud esile ka teine murekoht, millele juhtis tähelepanu lisaks Vanaseljale ka Arco Vara juht Miko Niinemäe: Eesti inseneriharidus ei käi targa tööstuse vajadustega kaasas.