Priit Kongo: laulurahvast insenerirahvaks

Priit Kongo Foto: Liis Treimann

Eesti vajab oskusi ja julgust muutusteks, kirjutab IT Pealinna idee autor Priit Kongo.

Suur osa nendest teadmistest, mida tudengid ülikoolis õpivad, on vananenud juba enne, kui tudengid oma diplomi kätte saavad. Ehk ei ole lugu nii drastiline, kuid kindel on see, et teadmised vananevad tänapäeval tohutu kiirusega. Seda olulisem on hea baasharidus, mis aitab muutustega kaasa minna. Veelgi enam, haridus peab võimaldama muutustega kaasa minna ja selles protsessis midagi uut luua. Eesti haridussüsteem on üldjoontes hea, kuid näen probleemi, millega tuleb tegeleda: Tehnoloogia ja inseneeria valdkonna soodustamine ning arendamine.

Oma igapäevatöös kogetu põhjal arvan, et tehnoloogia ja inseneeria valdkonna süsteemne õpetamine peaks leidma laiemat kandepinda riiklikus õppekavas. Tänasel päeval tegelevad aktiivsemad koolid oma võimaluste piires loodus-, täppis- ja tehnoloogiavaldkonna huviharidusega, toimuvad ringid ja tehnoloogialaagrid, aga need ei ole süsteemsed ja kui need läbi saavad, siis loogilist jätku nendele ei tule. Lastes tekitatakse esmane elamus, esmane „ahhaa!“, kuid lihtsamatest katsetest edasi minemise võimekust ei ole.

Vajame julgust investeerimaks pikaajalisse tehnoloogiahariduse õppekavasse. See ei tooda tulemust koheselt, kuid pikemaajalise investeeringuna on ta kasumlikkus suurusjärgu võrra suurem.

Eesti vajab süsteemset inseneeriaharidust kooliprogrammi osana

Erinevate distsipliinide teadmisi kasutades on võimalik ka keerulisi probleeme lahendada.

Eesti tulevik ja edukus maailmas baseerub inseneriteadustel. Inglise keelne akronüüm STEM (Science, Technology, Engineering, Mathematics) kajastab hästi neid loodusteaduste valdkondi, ilma milleta pole lootustki rahvusvahelist edu saavutada. Mida varem saavad lapsed innustust erinevate distsipliinide kokkupanemisel tekkivatest uutest lahendustest, seda suurem on tõenäosus, et neil on harjumus ja oskuseid luua täiskasvanuna midagi uut.

Arvan, et Eestis tuleks välja töötada tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arengut toetav programm vanema astme põhikoolile ja gümnaasiumile. Selle elluviimise kohtadeks võiksid olla näiteks Tallinna Tehnikaülikool ja selle tarbeks välja arendatud maakondlikud keskused.

Välja töötatava programmi eesmärgiks peaks olema tõsta koolides tehnoloogia ja inseneeria valdkond uuele tasemele, kus pearõhk õppes oleks projektõppel, mis arendaks õpilaste loovust, analüüsivõimet, järelduste tegemise oskust, analüütilist mõtlemist ja meeskonnatööoskust.

Alustame pilootprojektiga

Programmi tuleb võimalikult varases faasis piloteerida. Kui on valmis piloteeritava programmi ainekava, siis tuleb seda koos projektülesannetega paaris-kolmes vabatahtlikus koolis esialgu ühes klassiastmes vabatahtlikkuse alusel katsetada. Aastaga saab juba piisavalt palju infot selle kohta, mida oleks vaja programmis muuta, et see paneks tõesti lastel silmad pikaajaliselt särama ja tekitaks tunde – nemad ei ole mitte ainult uute tehnoloogiate kasutajad vaid loojad!

Kuna programmi väljatöötamine võtab aega, võiks kiirema variandina leida mõne kooli, kes teeb juba 2015. aasta sügisel mõne andeka õpilase jaoks „õpilasekohase eriprogrammi“. Selle alusel on talle tema eeldustest ja andekusest lähtuvalt välja töötatud kava, mis kestab kõik need aastad alates 7. või 8. või 9. klassist kuni gümnaasiumi lõpuni.

Neid julgeid koole ja koolijuhte tuleb toetada läbi õpetajate koolituste, erasektori toetuse, õppevahendite soetamise, innustamise ning muu nõustamise kaudu.

Kiiduväärt on Hardi Meybaumi tegu kinkida 50le Eesti koolile 3D printer. Mina kutsun üles ka teisi ettevõtjaid selle algatusega liituma ja kinkima 3D printerid huviringidele, kus noored neid tõepoolest sihipäraselt kasutavad, et printida detaile näiteks robotite ehitamiseks.

Nii nagu Eestis on palju laulusaateid, milledest kasvab välja palju tugevaid lauljaid, võiks Eestis 3 aasta pärast olla lisaks ülimenukale Rakett 69-le palju tehnoloogiasaateid, milledest kasvab välja palju tugevaid insenere.