Pärtel Piirimäe ⟩ Vajame humanitaar- ja sotsiaalteadlasi, et maailma probleeme lahendada

Professor Pärtel Piirimäe: Et sõdu ära hoida või vähemasti vähendada nende puhkemise tõenäosust, peame kõigepealt mõistma sõdade tekkimise põhjuseid, mis peituvad inimpsühholoogias, ajaloos ning kultuuris. Foto: Andres Tennus

20. sajandi progressivaimustuses kujunes välja arusaam, et kõik lahendused inimkonna ees seisvatele probleemidele on oma olemuselt tehnilist laadi. Leiti, et uued tehnoloogiad lahendavad energiaprobleemi ja seeläbi ka kliimakriisi ning et edusammud meditsiinis tagavad rahvatervise ja järjest pikeneva eluea, kirjutab Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe.

Samuti jagati arusaama, et majanduse areng ja majanduslike huvide globaalne põimumine kaotab maailmast sõjad. Selline maailmavaade on mõjutanud ka arusaamu, millist laadi haridusse peab ühiskond investeerima.

Kui hea elu kõigile on saavutatav tehnoloogiliste läbimurrete abil, siis näib tõepoolest mõistlik, et peaksime toetama eeskätt just praktiliste erialade omandamist. Nõnda on järjekindlalt kujundatud arvamust, et niinimetatud pehmed teadused on kasutu luksusfunktsioon, ühiskonnale kulukas hobi või mõnede noorte lapsepõlvepikendus, mida me keerulistel aegadel ei saa endale õieti lubada. Heal juhul on tunnistatud humanitaarhariduse funktsiooni rahvuse säilitajana. Näiteks ettevõtja Jaak Nigul on Postimehes 2019. aastal kirjutanud: «Akadeemiline vabadus maksumaksjate kulul peab olema piiratud teemadega, millel on reaalse kasu potentsiaal. Lisaks muidugi teatud mahus meid eestlasteks tegevad rahvusteadused.»