:format(webp)/nginx/o/2024/07/12/16218780t1h6453.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/23/14218326t1h5ba4.jpg)
- Tasakaalu mõistet saab rakendada ka presidendivalimiste puhul
- Kui praegune riigikogu midagi ei tee, siis segadused jätkuvad
- Võimalik on valimiskogu ja otsevalimise tasakaalumudel
Elu on nagu jalgrattasõit – tasakaalu hoidmiseks tuleb edasi liikuda (Albert Einstein). Pooleaastasel lapsel ja mitu kuud kosmoses kaaluta olekus viibinud inimesel on tõsiseid raskusi käimisega, sest nad ei suuda hoida tasakaalu, kirjutab emeriitdotsent Evald Übi.
Majandusearenguks on vajalik tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel. Tasakaalu mõistet saab kõikjal rakendada.
Lauri Vahtre kirjutas indiviidi ja riiklike huvide tasakaalust (PM 12.11). Teises kirjutises arvas Joonas Laks (PM 12.11), et erakonnad on ringkaitses ja ei soovi rahvahääletust, erakondade grupihuvid pole tema arvates tasakaalus rahva arvamusega. Selgelt väljendub see segadustega presidendivalimisel. Kui praegune riigikogu koosseis ei suuda või ei taha jõuda kokkuleppele, siis ülejärgmistel presidendivalimistel võib segadus jätkuda.
Keskerakond ja EKRE soovivad otsevalimisi, teised parteid on selle vastu. Kuidas leida tasakaal? Üks võimalus on jätta rahva teha otsus kahe parima kandidaadi vahel, kes määratakse kindlaks valimiskogus mitmevoorulise hääletamisega. Igas voorus langeks välja üks kuni kaks kandidaati, kes said kõige vähem hääli (nn Hare’i reegel). Valimiskogu peaks olema sama suur kui enne haldusreformi, vastasel korral on seal põhiliselt poliitikud, kellel on varem olnud raskusi kokkuleppele jõudmisega.
Laseme rahval ükskord oma sõna öelda. Poliitikute otsuseid ja arvamusi oleme kuulnud üle 30 aasta.
Lõpetan samuti Einsteiniga: et seina peaga katki lüüa, on vaja palju päid või suurt hoogu.