Joonas Laks FOTO: Zuzuizmailova FOTO: Zuzuizmailova

Eesti erakonnad on rahvahääletuse suhtes võtnud sisse ringkaitse.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kõige esimene rahvahääletus iseseisvas Eestis peeti 1923. aastal algkoolide usuõpetuse küsimuses. See oli ka esimene rahvaalgatuse korras toimunud rahvahääletus. 14.–16. oktoobrini 1933 korraldati rahvahääletus uue põhiseaduse poolt või vastu. Läbisaamiseks oli vaja 50 protsenti ehk 381 537 poolthäält. Rahvahääletusel said suure ülekaalu poolthääled. Samuti oli suur rahva aktiivsus, sest ainuüksi Tallinnas käis hääletamas 78,3 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. 12. märtsil 1934 sai rahvahääletuste paljulubav tulevik aga järsu lõpu, ent mitte okupatsiooniga, vaid kui meie oma riigivanem need ära keelas. Praegu kehtiv rahvahääletuse seadus on vaid formaalne dokument, mis on oma stagneerumuses muutunud kasvajaks meie ühiskonna organismis – võõrkeha, mis narrib ja närib Eesti Vabariigi põhiseaduse esimest paragrahvi.

21. novembril 2012 toimus jääkeldri ümarlaud, millele eelnes nädal varem avalikustatud seitsmeteistkümne ühiskonnategelase kirjutis «Harta 12». Hartale olid alla kirjutanud Andres Ammas, Ignar Fjuk, Tarmo Jüristo, Juhan Kivirähk, Marju Lauristin, Ahto Lobjakas, Silver Meikar, Jevgeni Ossinovski, Pärtel Piirimäe, Rein Raud, Jüri Saar, Marek Tamm, Indrek Tarand, Siim Tuisk, Daniel Vaarik, Tõnu Viik ja David Vseviov. Mihhail Lotman viilis sellele allakirjutamisest osavalt kõrvale ja ilmselt ei ole ka Priit Võigemast enam oma toonase otsusega rahul, aga fakt, et harta tekst petitsioon.ee keskkonnas 18 210 häält kogus, räägib enda eest.