Illustratsioon SARS-CoV-2-st.

FOTO: Cdc/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Meil kõigil on vaja õppida ära koroonakeel vähemalt algaja tasemel, et mõista toimuvat ning seda, mida ja milleks tuleb teha või tegemata jätta, kirjutab kolumnist Ülle Leis.

«Protsendi definitsiooni teavad nad väga hästi, pole vaja.» 

Niimoodi oli üks matemaatikaõpetaja vastanud minu tuttavale keemiaõpetajale, kes palus matemaatikaõpetajal matemaatikatunnis protsendi uuesti läbi võtta: keemiatunnis lahuseid õpetades tuli nimelt välja, et õpilastel puudub igasugune arusaam protsendi tähendusest. Keemiaõpetajal ei jäänud muud üle, kui pühendada järgmine keemiatund protsendile ja näidetele selle imelooma tähenduse kohta toidupoes (piima- ja viinapakendil), pangas (laenu- ja hoiuseintress) ja põrandalaudade poes (niiskuseprotsent).

Ka tõlkides ei piisa definitsioonist, vaid tuleb tõlgitavast aru saada. Aga kuidas püsida reel nii paljudes eri teemades nagu neid tuleb ette tõlgil (suulist tõlget tegeval professionaalil) – ühel päeval mesindus ja korpustarud, teisel kopsu-uuringud ja spiromeetria ning kolmandal käibemaks ja sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine?

Väiksed trikid, väiksed nipid, nagu ütles ületamatu Pipi Pikksukk.

Ettevalmistus enne tõlkima minekut on a ja o. Tõlk peab end kiirkorras teema, sõnavara ja sõnade tähendusega kurssi viima ning pakkima vaimsesse reisikohvrisse just talle ja just selleks tõlkimiseks vajalikud asjad.

Sõnu võib olla sadu, aga kõik pole sama kaaluga: osa on väga sagedased ja/või seotud tähtsamate asjadega, mõni aga tuleb ette vaid üksikutel juhtudel. Sagedust arvestatakse ka näiteks vestlussõnaraamatute koostamisel, kuhu ei panda selliseid fraase nagu «juurtelt ja substraadilt loputada maha üleliigne väetis» või «Vigastuse tavaliseks tekkepõhjuseks on fikseeritud pöiaga põlveliigese pööramine», vaid igapäevaseid väljendeid nagu «Kuidas teil läheb?» või «Ma sooviksin maksta kaardiga».

Koroonaviirusest on saanud meie igapäev. Seepärast on meil kõigil vaja õppida ära koroonakeel vähemalt algaja tasemel, et mõista toimuvat ning seda, mida ja milleks tuleb teha või tegemata jätta.

Valisin siia üheksa enda arvates olulist sõna.

Nakatunute arv

Sõna «nakatunud» tähendus tundub koroonakontekstis ilmselge – inimesel on koroonaviirus. Ometigi kasutatakse ja mõistetakse seda lihtsat sõna valesti, muuhulgas teeb seda ka terviseamet, nagu kirjutas Tartu Ülikooli vanemteadur ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asepresident Tuul Sepp.

Jutt oli terviseameti 15. märtsi uudisest «Koroonaviirusesse on nakatunud 135 inimest».

Nakatunute täpset arvu Eestis ei tea keegi, kuid oletatavasti on neid tuhandeid.

Sepp ütleb, et Eestis võib eeldada sama suurusjärku nagu Tomas Pueyo Hiina statistikale toetuvas artiklis – kui viirus on diagnoositud umbes paarisajal inimesel, siis on reaalselt nakatunute arv 2500.

«Nakatunute arvu realistlikum kommunikeerimine aitaks inimestel seda kriisi tõsisemalt võtta,» leiab Sepp, samas kui diagnoositute arvu esitamine nakatunute arvuna on «vale sõnum, mis kriisi mastaapidest tegelikku ülevaadet ei anna».

Diagnoositute (räägitakse ka kinnitatud või tuvastatud haigusjuhtumitest) arv

Seesama 135, millest 25. märtsi seisuga on saanud 404, näitab tuvastatud haigusjuhtumite arvu: nii palju on praegu Eestis inimesi, kellel test on näidanud koroonaviiruse põhjustatud haigust Covid-19.

Tegelik nakatunute arv on diagnoositute arvust oluliselt suurem, ütleb epidemioloog Kuulo Kutsar.

Positiivne test/positiivne tulemus

Kui test ütleb, et inimesel on Covid-19, siis on see test positiivne või andis positiivse tulemuse. Kui tavaliselt oleme harjunud sõna «positiivne» seostama heaga (positiivne hoiak, positiivne tagajärg), siis haiguse ja ka näiteks dopingu suhtes tehtud analüüsil tähendab «positiivne» vastupidist – haigust või dopingut.

Negatiivne test/negatiivne tulemus

Kui haiguse analüüsivastusel tähendab «negatiivne» tavaliselt seda, et haigust pole, siis koroonaviiruse testi «negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et sul ei ole SARS-CoV-2 nakkust, vaid tegu võib olla peiteperioodiga ja sel juhul ei näita test positiivset tulemust», kirjutab terviseamet ja soovitab negatiivse vastuse puhul jälgida oma tervist edasi 14 päeva või kuni haigussümptomite avaldumiseni.

Ka siis, kui testi tulemus oli negatiivne, tuleb jätkata nõutud 14-päevast isolatsiooni, teatab terviseamet.

Koroonaviirus võib olla nakkav ka peiteajal ning lisaks võib haiguse edasi anda ilma haigustunnusteta (asümptomaatiline) haiguskandja.

Karantiin

Koroonaga seoses räägitakse palju karantiini määramisest või karantiinis olemisest. Kui kaheks nädalaks koju jäädakse ja inimkontakti välditakse, siis võib sisulises mõttes enese sellist isoleerimist küll karantiiniks nimetada, aga juriidiliselt see siiski karantiin pole ning omal käel keegi karantiini jääda ei saa, kirjutas Postimees.

Aga mida karantiin siis tähendab?

Terviseameti kodulehel leidsin küll soovitused koduses isolatsioonis või karantiinis olevale inimesele, aga mitte karantiini selgitust.

Küll aga selgub nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest (paragrahv 27), et «karantiin on inimeste, kaupade ja sõidukite liikumise ning teenuste osutamise piirang, mille kohaldamise eesmärk on vältida eriti ohtliku nakkushaiguse levikut haiguskoldest väljapoole», «kus haiguskolle tähendab piiritletud territooriumi», «kus asuvad haiged või nakkuskahtlased isikud ning kus elanikud on tervisekaitseasutuse tugevdatud järelevalve all».

Isolatsioon=püsi kodus!

»Olen Eesti kodanik ja tulen välisreisilt tagasi Eestisse. [ --- ] kas pean jääma isolatsiooni ja mida see endast täpselt kujutab?»

Nii küsitakse välisministeeriumi kodulehel.

Välisministeerium vastab:

«Kõik Eestisse tulijad peavad jääma isolatsiooni, st Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul püsima oma elukohas või peatumispaigas.»

Isolatsiooninõue kehtestati peaministri korraldusega, kus seda nimetati liikumisvabaduse piiranguks, mis keelab Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast.

Mida, kuidas ja miks isolatsioonis teha või mitte teha, selgitab terviseameti juhend.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kodulehel on küsimus, mis on ilmselt tekkinud paljudel:

«Kas kodus püsimise kohustus tähendab, et peab olema pidevalt oma majas või korteris ja välja ei tohi üldse minna?» 

PPA vastab nii:

«Kodus püsimine tähendab kõigi vältimatute käikude ära jätmist ning tõesti oma elukohas püsimist. Lubatud on vaid need käigud, mis tõesti vältimatud – näiteks kui inimese elu on ohus, vaja on saada arstiabi, uuendada toiduvarusid või käia koeraga väljas. Inimene võib minna ka näiteks jooksma või rattasõidule, kuid peab siis vältima kontakti teiste inimestega. Pärast Eestisse sisenemist 14 päevaks koju jääv inimene ei saa käia tööl, kaubanduskeskuses, rohkemate inimestega metsarajal vms kohas.»

Kõige lihtsamalt ja selgemalt ütlevad aga isolatsiooni tähenduse välja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) arstid oma värskes pöördumises kogu Eesti poole:

«Püsige kodus – isolatsioonis!»

Kätepesu tehnika

Tavainimese keeles on see «kuidas õigesti käsi pesta». Pildid koos jutuga on terviseameti lehel.

Käte antiseptika

Meditsiiniasutustes võib näha «Teosta käte antiseptika!» silte.

Terviseameti sõnul on käte antiseptika (endine mõiste – käte desinfitseerimine) «toiming, millega vähendatakse ja hävitatakse mikroorganisme antiseptilise vahendiga».

Regionaalhaigla infolehes kirjutatakse, et käsi hõõrutakse spetsiaalse käte antiseptikumiga – alkoholibaasilise lahusega, mis hävitab umbes 30 sekundi jooksul 99 protsenti mikroobidest ning mida ei loputata maha ega kuivatata.

Niisiis keskendub kätepesu tehnika sellele, kuidas käsi pesta, käte antiseptika aga vahendile, millega käsi desinfitseerida. 

Eksponentsiaalne kasv

Eksponentsiaalne kasv on hüppeline kasv, liikumine pikenevate sammudega – 1, 2, 4, 8, 16, 32.

«[--- ] alguses näib kõik aeglaselt arenevat, aga järsku hakkab juhtude arv iga kolme päeva pärast kahekordistuma,» seletab matemaatik Juhan Aru koroonaviiruse suurt ohtu läbi matemaatika.

Tomas Pueyo kirjeldab kasvu nii:

«Kõik tiirleb ümber R-i. R on teadupärast nakkavusmäär ehk nii paljusid inimesi nakatab keskmiselt iga viiruskandja. Kui R ehk nakkavusmäär on üle 1, kasvab haigus eksponentsiaalselt, kuni sellest saab epideemia. Kui see on alla 1, siis haigusjuhud vähenevad kuni kadumiseni.» 

Pueyo ütleb:

«Inimesed peavad lõpetama näost näkku suhtlemise, et praeguse 2–3 inimese asemel saaks nakatunult viiruse vähem kui üks inimene. Nii sureb viirus lõpuks välja. [ --- ] Mida varem karmid meetmed kasutusele võtta, seda lühemat aega tuleb neid hoida. [ --- ] Mõnede ettevõtete töötajad töötavad kodust, see on suurepärane. [ --- ] Kõik need meetmed aeglustavad viiruse levikut, aga ei suuda selle edasikandumise määra viia praeguselt 2,5 inimeselt 2,2 või isegi 2 peale. Edasikandumine peab jääma pikemaks ajaks alla ühe, et viirus tappa. Kui seda ei suudeta, peab see jääma võimalikult kauaks ühe lähedale, et uusi haigestumisi ennetada.»

Loos «Mõlg seedos» kirjutasin, et teksti kirjutades peaks arvestama lugejat. Loos «Veniv villem ja labane jalg» kirjutasin, et jutu arusaadavus, huvitavus, vajalikkus, ebatavalisus ja ettekujutatavus (AHVEE) on omavahel seotud. Kui on huvitav, siis ehk loetakse edasi. Kui on arusaadav, siis ehk peetakse vajalikuks. Kui on ettekujutatav, siis ehk tehtakse nii nagu öeldakse. 

Praeguses olukorras ei saa me jääda ootama, kas või millal kogu meile vajalik info arusaadavasse keelde pannakse. Me peame ise koroonakeelt õppima.

Kui teame, mida tähendavad nakatunute ja diagnoositute arv, positiivne ja negatiivne test, karatiin ja isolatsioon, kätepesu tehnika, käte antiseptika ning eksponentsiaalne kasv, siis aitab see

  • kriisi tõsisemalt võtta,
  • mõista, et arv, mida tervisemet iga päev viiruse leviku kohta avaldab, (kolmapäevaks 404 diagnoosi saanut), on vaid jäämäe veepealne tipp ning et nakatunuid on praegu Eestis arvatavasti rohkem,
  • mõista, et ka negatiivse testitulemuse puhul tuleb jätkata nõutud isolatsiooni,
  • mõista, mida ja miks isolatsiooni ajal on vaja arvestada,
  • mõista, kui ülioluline on isolatsioon, et kaitsta teisi enda võimaliku nakkuslikkuse eest ning ennast teiste võimaliku nakkuslikkuse eest,
  • käsi õigesti pesta, niiet sellest abi on ja
  • aru saada eksponentsiaalse kasvu hukatuslikkusest ning sellest, kuidas ühel (koroona)keelel ja ühel meelel eksponentsiaalse kasvu vastu võidelda. 

Tervist!

Autor tänab Ülla-Karin Nurme, rahvatervise valdkonna eksperti ning Põhjamõõtme Tervise ja Heaolu Partnerluse Sekretariaadi juhti, kes artikli üle luges ja seda täiendas.


Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on «Võõrkeelse suhtluse käsiraamatu» ning käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor.

2017. aasta Selge Sõnumi auhinna võistlusel märgiti tema arvamusartiklid Postimehes ära tarbeteksti kategoorias ning need kandideerisid ka 2017. aasta keeleteo auhinnale.