Tõlkes leitud Eesti: mõlg seedos

Ülle Leis. Foto: Erakogu

Kui bussiastme kõrgus pole seatud mitte kõrgushüppe rekordiomanike hüppeulatuse, vaid meie kõikide järgi, siis uusi sõnu tuleks välja mõelda teksti lugejatele mõeldes, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.

«Mis asjad on suvandid?» küsis minu isa oma telefoniga pingsalt tõtt vaadates. Olin talle ostnud uue telefoni, just sellise, mida soovitatakse vanematele inimestele. Suurte klahvidega. Lihtsa ja väikese menüüga. Väheste funktsioonidega. Suure ekraaniga, kus kiri on hästi näha. Seal need suvandid nüüd sirasidki, suurelt ja selgelt – telefon rääkis tundmatut keelt. Aparaati uurides jõudsin järeldusele, et suvandid on valikud.

Isale tundus olevat suur kergendus, et tema polnud ainuke, kes ei saanud eestikeelsest tekstist aru. «Võta järgmine kord Wiedemann* kaasa, kui tuled,» ütles ta.

Kujutage ette, et lähete mõnda ametiasutusse ja teilt küsitakse «Kas teil mõlg on kaasas?» Või otsite poes tikke ja müüja ütleb, et need on seedos. Hiljem selgub, et teilt küsiti isikut tõendavat dokumenti ja öeldi, et tikud on kassas. Asutuses ja poes oli lihtsalt otsustatud hakata kutsuma esimest mõleks ja teist seedoks.

Suvandeid lähemalt uurides leidsin nende kohta erinevaid arvamusi: 

• suvand on ilus ja eestipärane sõna (võrdle «kuvand»,«munand»)
• suvandid (options) on konkurentsitult kõige häirivam sõna, mis tekitab reaktsioone leebest imestusest tõsise ärrituseni
• suvand option'i vastena on pärit «Arvutikasutaja sõnaraamatust» ja on vastena väga hea.

Kas kunagine leebe imestus ja tõsine ärritus on nüüdseks kadunud? Kas suvandist on nüüdseks saanud sama igapäevane sõna nagu leib või laud ning meie isaga oleme kaks viimast mohikaanlast, kes seda pole kuulnud? Kiirküsitlus sõprade ja tuttavate hulgas näitas, et selliseid inimesi on veel. Kratsiti kukalt ja oletati, nagu seda tegid «Prillitoosi» keeleuurijad, kellelt küsiti, mida tähendavad sõnad «häštäg» ja  «droon».

Sõna suvandid on pärit eesti arvutikeelest, mistõttu sellega maadlevad ühtemoodi nii need, kes pole arvutiga sinasõbrad (nagu minu isa) kui need, kes kasutavad arvutis ingliskeelset menüüd (nagu mina). Kui olen mõnel korral kasutanud võõrast eestikeelse menüüga arvutit, on see meenutanud olukorda, kus elekter on ära läinud ning püüad mälu järgi ja käsikaudu üles otsida, millises kapis või sahtlis on taskulamp. Aga see on minu probleem.

Isa eelmises telefonis oli suvandite asemel vali – sõna, mis on arusaadav igaühele. Need, kellele sõna suvandid on tundmatu, võivad haarata samast õlekõrrest kui «Prillitoosi» keeleuurijad ja meie kõik – püüda tuletada tähendust sarnastest sõnadest. Sõnadest suva ja suvaline pole aga suvandite mõistmisel raasugi abi.

Suvandite juhtum toob mind tagasi selle juurde, millest kirjutasin ühes varasemas loos, nimelt et teksti kirjutades tuleks arvestada selle lugejat.

Asi pole mitte selles, kas suvand on sobiv vaste sõnale option. Asi on selles, et suvandid ei pruugi sobida lihttelefoni menüüle samal põhjusel, miks bussiastme või trepiastme kõrgus pole seatud mitte kõrgushüppe rekordiomanike hüppeulatuse, vaid meie kõikide järgi – et jalg ulatuks astmeni ning käsi oskaks ust avada. Keeleliselt. 

*Wiedemann – kasutatud humoorikas võtmes sõnaraamatu tähenduses

---

Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel erinevates organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor. 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlusel märgiti tema arvamusartiklid Postimehes ära tarbeteksti kategoorias.