Riina Sikkut võitis pensioniväitluses Priit Sibulat

Foto: Priit Sibul ja Riina Sikkut

Väitluses «Teises samba pensioniraha peaks saama välja võtta» läksid vastamisi jaataval poolel Priit Sibul (Isamaa) ja eitaval Riina Sikkut (SDE). Eesti Väitlusseltsi kohtuniku Heiki Viisimaa hinnangul tuli võitjaks Riina Sikkut.

Loe väitluskohtuniku kommenteeritud otsust teksti lõpus!

Priit Sibula avakõne

1. Pensionifondide turu avamine konkurentsile on pensionikogujatele kasulik.
2. Inimesed kasutavad enda raha ratsionaalselt.
3. II samba raha kuulub inimesele, mitte riigile või kindlustusseltsile.

Isamaa poolt algatatud pensionireform annab inimestele alates 2020. aastast õiguse II sambast raha välja võtta. Kõik, kes soovivad, saavad jätkata pensioni II pensionisamba fondidesse kogumist nii nagu täna.

Hiljutine Better Finance´i uuring näitas, et alates II samba loomisest on Eesti II samba fondide reaaltootlus olnud negatiivne. Uuringus tuuakse välja, et üheks suurimaks pensionifondide tootluse pärssijaks on fondide kõrged läbipaistmatud tasud [ibid, lk 22-23]. Eestis on näiteks LHV teatanud fonditasude langetamisest, kuigi tasud tegelikult tõusid. Mida rohkem maksab inimene ära tasudeks, seda vähem jääb talle alles raha investeerimiseks. Pensionireform avab pensionifondide turu senisest suuremale konkurentsile. See langetab fondide tasusid. Suureneb ka inimeste võimalus end pahatahtlikkuse ja varjatud tasude eest kaitsta. Pensionisüsteem ja fondid ei ole kõigi jaoks mõistetavad, kuid arusaadavad võivad olla kinnisvaratehingud, väärismetallid jms. Laiendades investeerimisvõimalusi saavad inimesed tehe enda jaoks kõige sobivama valiku.

Pensionisüsteemi muudatused on sarnased UKs 2015. aastal läbi viidud reformile. Seal said 55-aastased ja vanemad võimaluse pensionifondi raha välja võtta. 50% neist kes raha välja võtsid jätkasid investeerimist. 25% kasutas raha näiteks kodu remondiks ning 15% maksis tagasi laenud. [FCA Retirement Outcomes Review, lk 7-8] Eestis tehtud küsitluste tulemused sarnanevad Suurbritannias toimunule. [EMOR, mai 2019, Turu Uuringud, september 2019]

Juba täna võib pensioniealine inimene, kes on kogunud II sambasse väikese summa, raha korraga välja võtta (kuni 2052 eurot).Teised peavad sõlmima kahjuliku pensionikindlustuslepingu, mille tõttu nende säästude väärtus iga aasta väheneb. Kindlustusseltsiga lepingut sõlmides kaotab pensionär ka võimaluse oma vara pärandada. Pensionireform muudab väljamaksete tingimused paindlikuks ning aitab kahjulikke lepinguid vältida. Ühtlasi jääb raha pensionikogujale ja seda on võimalik edasi pärandada.

Meil on ühiskondlik kokkulepe, et II sambasse kogutud raha on inimese oma (isikustatud pension), kuid praeguste reeglite kohaselt saab selle raha üle otsustada riik mitte inimene. 2009. aasta majanduskriisi ajal oli töötuse määr 15%. Sellel ajal peatas riik kulude kokkuhoidmise nimel maksed II sambasse. Kui kehtib põhimõte, et II samba vahendid kuuluvad inimesele siis peaks eelisõigus seda raha kasutada kuuluma inimesele, mitte riigile.

Riina Sikkuti avakõne

1. Riik ei suuda II sambata oma kohustusi tulevikus enam täita. 
2. Pensioniraha väljavõtmise võimaldamine suurendab ebavõrdsust.

Praegu on meil pension keskmiselt 40% brutopalgast ning sellega ELi üks madalaimaid. Kolmesambalise pensionisüsteemi eesmärk on vähemalt seda taset hoida. Samas elab vanemaealistest 47,1% suhtelises vaesuses ning 82% inimeste mure vanaduse peale mõeldes on rahaline toimetulek pensionieas.

Riigil on põhiseadusest tulenev kohustus tagada inimeste toimetulek pensionieas. II sambata langeb asendusmäär alla 40%, kuigi inimeste ootus elukvaliteedi osas ilmselt kasvab. 17 aasta jooksul kogutu välja võtmine tähendab inimesele madalamat pensioni, keerulisemat toimetulekut ning survet riigile täiendavate kulude tegemiseks.

Oponendi väitel suureneb konkurents pensionifondide turul ja see langetab tasusid. Pensionifondide turul on konkurents olnud algusest peale, praeguseks on meil viis panka-ühistut, kes pakuvad 23 pensionifondi. Samas püsisid fondide keskmised tasumäärad kuni 2015. aastani suhteliselt muutumatud. Seejärel on tasud langenud riigi sekkumise tulemusena – 2015. aastal pandi tasud negatiivselt sõltuma fondi mahust, 2017. aastal langes osakute tagasivõtmistasu piirmäär, fonditasude lage langetati septembrist 2019.

II sambast raha väljavõtmine vähendab pensionifondide mahtu ning pole selget põhjust, miks vähenevale turule peaks fonde juurde tulema või valitsemistasud langema. 

Oponendi sõnul kasutavad inimesed raha ratsionaalselt. Inimestele ei olegi midagi ette heita – on täiesti arusaadav, et inimene eelistab katkiläinud pesumasina asemele uue ostmist 30 aasta pärast saadavale kõrgemale pensionile. Käitumisökonoomikas on lühiajalise kasu eelistamine korduvalt tõestust leidnud ning just seda tulebki riigil oma pensionisüsteemi kavandades arvesse võtta. 

Hiljutise uuringu põhjal teame, et II sambaga mitte-liitunute vabatahtlik sääst on oluliselt väiksem kui liitunute II samba vara. II sambasse kogujatest on viiendikul likviidset finantsvara alla 50 euro, samas kui II sambasse on kogunenud pea 3000 eurot. Samuti see, et inimesed hoiavad 93% oma säästust lihtsalt hoiusel, kus see inflatsiooni tõttu väärtust kaotab, ning 77% inimestest ei soovi üldse riski võtta. Väljavõtmise otsuse teevad suurema tõenäosusega inimesed, kelle igapäevane toimetulek keeruline ja senised säästud väiksemad. Ehk siis raha väljavõtmise võimaldamisel suurendavad praegused toimetulekumured ebavõrdsust pensionieas.

Kolmandaks nendib oponent, et II samba raha kuulub inimesele. Sotsiaalmaksu laekumisest ja inimese enda I samba pensioniõiguste arvelt teise sambasse suunatav 4% ei kuulu kuidagi rohkem inimesele kui tema ülejäänud maksuraha. II sammas on osa pensionisüsteemist ning riigi poolt määratud tingimustel saab raha kasutada, et parandada toimetulekut pensionieas. II sammas aitab riigile põhiseaduses pandud kohustust täita.

Priit Sibula lõppsõna

II pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel saab inimene jätkata kogumist nii nagu seni, investeerida iseseisvalt või lahkuda II sambast.

Küsimus „Kas II sambast peaks saama raha välja võtta?“, tähendab, et tuleb vaadata nii pensioniks kogujaid kui tänaseid pensionäre.

Oponendi väide, et II sambast ei tohiks raha välja võtta on vastuolus tema Riigikogu fraktsiooni algatatud eelnõuga, mis võimaldaks II sambast varem raha välja võtta teatud juhtudel (töövõime kaotus, tervis) ning pensionikka jõudes ühekorraga.

Oponent toob võrdluseks inimesed, kes ei ole II pensionisambaga liitunud. Minu avakõnes toodud uuringud ja Eesti Panga (EP) mõjuanalüüs näitavad, et enamik inimesi jätkab säästmist. Raha tarbib ära vähemus (10-30%). EP nõustub, et pensioni väljamaksete korda tuleb parandada ning et säästude kasutamine enne pensioniiga on põhjendatud erijuhtudel. Seejuures motiveerides inimesi pensionipõlveks säästma.

Pensionireformiga muutub väljamaksete süsteem paindlikuks ja inimesel tekib võimalus enda sääste kasutada. Olemas on ka säästmist soodustavad meetmed (madalam tulumaksumäär raha väljavõtmisel pensionieas, II sambaga taasliitumise võimalus jt) ning tööjõuturule sisenejad liidetakse II sambaga automaatselt. Eesti Panga tähelepanekutega on arvestatud.

Hetkel ei ole pensionifondide turul toimivat konkurentsi - praktika näitab, et aastas vahetab pensionifondi vähem kui 10% liitunutest. Täiendavate investeerimisvõimaluste loomine motiveerib fondihaldureid pakkuma paremat tootlust madalama hinnaga - vastasel juhul lahkub inimene ebaefektiivsest süsteemist. II samba vabatahtlikuks muutmine koos raha välja võtmise võimalusega tekitab fondide turul reaalse konkurentsi mis on Eesti inimese huvides.

Riik peab pakkuma inimesele võimalusi enese aitamiseks kõigil eluetappidel. Oponendi poolt toodud pensioni asendusmäär ei anna tervikpilti. Kui inimene jääb pensionile suure laenukoormusega, siis on tema tegelik heaolu madal. Samas, kui inimene kasutab II samba vahendeid laenu tagasi maksmiseks, võib tema heaolu märgatavalt paraneda. Sama põhimõte kehtib ka noorte ja keskealiste inimeste puhul.

Ükskõik, millist pensionisüsteemi ei rakendataks, olgu selleks kohustuslik või vabatahtlik finantsskeem, seisavad kõik lääneriigid silmitsi samasuguse probleemiga. Inimesi (töökäsi) ei ole võimalik rahaga asendada. Riiklik kohustuslik süsteem loob petliku turvatunde, kuid see ei lahenda meid ees ootavaid demograafilisi väljakutseid.

Riina Sikkuti lõppsõna

Oponent viib arutelu raha väljavõtmisele pensionieas ja erijuhtudel varem. Seda keegi ei vaidlustagi ning tõesti on sotsid ja reformierakond esitanud vastavasisulise eelnõu. Palume sellele valitsuse toetust! Valitsuse eelnõu aga annab raha väljavõtmise võimaluse KÕIGILE, sh pensioniealistele, kuid jätab väljamaksete tegemise korralduse suuresti muutmata.

Oponendi toodud näited ei päde. UKs anti võimalus raha 55+ vanuses välja võtta vabatahtlikust ehk III sambast, mis on ka meil võimalik.

Oponendi sõnul enamus jätkab uuringute põhjal säästmist, kuid näide inimeste päris käitumisest ei toeta seda. Kui majanduskriisi ajal sai ajutiselt loobuda teise sambasse panustamast, siis liitunutest jätkas kogumist vaid 37%.

Raha väljavõtmisel fondide vara maht väheneb ja valitsemistasud pigem tõusevad, nagu kirjas valitsuse eelnõu seletuskirjas. Seega väide tasusid langetava reaalse konkurentsi tekkimisest ei ole tõendatud.

Oponent kinnitab lohutavalt, et raha kulutab ära vähemus, kuni 30%. Seetõttu väitsingi, et raha kätte jagamine suurendab ebavõrdsust - suurema likviidsuspiiranguga inimesed, kel madal sissetulek või raske aeg, võtavad raha välja. Seejärel paneb eelnõu neile kümneks aastaks II sambasse kogumise võimaluse lukku. Olen nõus oponendiga, et laenu tagasimaksmine kasvatab heaolu, küll aga ei lahenda muret, et pensionieas toimetulekuks on vaja piisavat igakuist sissetulekut.

Pensionisüsteemi eesmärk on kindlustada sissetulek kogu pensionipõlveks mitte demograafiliste murede lahendamine, aga tööealiste arvu vähenemise mõju saab II sambaga leevendada. II sammas ei ole igapäevavajaduste rahuldamiseks, vaid kasutamiseks pensionieas. Praegune säästmine võimaldab saada pensioni, mis moodustab vähemalt 40% palgast.

Pensionisüsteemi muudatused peavad olema eesmärgistatud ja proportsionaalsed. Seni on vastamata küsimused, mis on valitsuse plaani tegelik eesmärk ja kuidas tagatakse inimeste toimetulek pensionieas.

Heiki Viisimaa, väitluskohtunik (Eesti Väitlusselts):

Sel korral võitis väitluse Riina Sikkut, kes suutis sügavamalt analüüsida fondidest raha välja võtvate inimeste motivatsiooni ja käitumist. Tunnustamist väärib mõlema osapoole poolt uuringutele ja statistikale tuginemine ja nende põhjal argumentide moodustamine.

Väitluse esimeseks vaidlusküsimuseks oli pensionifondides raha hoidvate inimeste heaolu. Priit Sibul tõi oma avakõnes välja, et investeerimisvõimaluste laiendamine suurendab konkurentsi. Seetõttu langevad tema sõnul fonditasud ka neil inimestel, kes jätkavad pensionifondides säästmist. Riina Sikkut omakorda viitas juba konkurentsi olemasolule praegu toimivas süsteemis ja võimalikule fonditasude suurendamisele pensionifondide mahtude kahanemisel. Mõlema poole selgitused jäid antud küsimuses võrdlemisi üldsõnaliseks ning fondide tootlikuse suuremat muutust ei suutnud kumbki osapooltest veenvalt selgitada. Pigem suutsid väitlejad mind veenda, et fonditasude langetamisel on oluline roll teistel riigi poolsetel regulatsioonidel.

Kõige tähtsamaks arutelukohaks antud väitluses osutus nende inimeste olukord, kes otsustavad fondidest raha välja võtta. Mõlemad osapooled nõustusid, et mõnedel juhtudel on inimeste poolt raha pensionifondidest välja võtmine mõistlik ja on ka juhtumeid, kus inimesed lihtsalt kulutavad fondidesse kogunenud säästud ära. Seetõttu muutus oluliseks vahekord n.ö. häid ja halbu otsuseid tegevate inimeste vahel.

Priit Sibula käsitluse kohaselt võtavad inimesed üldjuhul pensionifondist raha välja ratsionaalsete otsuste tegemiseks, näiteks suurema tootlikusega investeeringute tegemiseks ning kodu remondiks ja laenude tagasimaksete jaoks. Riina Sikkut seevastu tõi välja nii inimeste käitumisökonoomika printsiibi, mille põhjal eelistatakse lühiajalist kasu pikaajalisele, kui ka näite sellest, kuidas Eestis teise pensionisambaga liitunud inimeste säästmine on väiksem kui sambaga mitteliitunutel.

Antud selgitus oli käesoleva väitluse kontekstis piisav, et tõestada märkimisväärse hulga selliste inimeste arvu olemasolu, kelle olukord pensionieas halveneb tänu oma säästude ära tarbimisele. Seetõttu suutis Riina Sikkut olla veenev pensionifondidest raha välja võtmise kahjulikkuses ja võitis kogu väitluse.