Advokaadibüroo Tark ja Postimehe aasta majanduskonverents.

FOTO: Tairo Lutter

Tänasel Postimehe ja advokaadibüroo Tark koostöös peetud majanduskonverentsil «Ristteel» oli lavale rivistatud Eesti poliitika absoluutne raskekahurvägi – kõigi erakondade peaministrikandidaadid. Paraku võib seal toimunud debatti iseloomustada Kaja Kallase küsimusega: «Millal see debatt algab?»

Kõigil osapooltel lasti rahulikult oma jutupunkte esitada, parteiprogrammide võrdlemist ja sisulist vastandumist praktiliselt ei tekkinud. Katsed üksteisele väljakutseid esitada hääbusid vaikselt ning Ossinovski ja Seedri vahel toimunud väike sõnavahetus jäi pigem isiklikule kui sisulisele tasandile. Veidi elevust tõi õnneks publikust tulnud küsimus, miks poliitikud sellise elukutse on valinud, mis avas veidi laval olijate inimlikku külge.

Seetõttu on tänast etteastet väga raske hinnata debatina, mis eeldab üksteisele väljakutsete esitamist ja neile vastamist. Pigem on võimalik hinnanguid anda sellele,  kui hästi keegi oma erakonna programmi suutis sõnavõttudes esindada.

Kaja Kallas, Reformierakond. 5-

Majandusteema on kahtlemata nii Reformierakonna kui Kaja Kallase leivanumber ja seda oli ka sõnavõttudest näha. Küsimused andsid Kallasele hea võimaluse esitada erakonna jutupunkte maksupoliitika, targa majanduse- ja eksporditeemadel ja Kallas tõi need võimalused ka ilusti koju.  

Avaliku esinemise seisukohast tuleb kiita ka Kallase avasõna struktuuri, kus ta tõi välja kolm tugevat probleemi, millele nad lahendusi pakuvad, ja jäi oma hilisemates sõnavõttudes selle probleemistiku raamesse. Veenvalt mõjus ka Kallase põhjendus, miks ta on valinud poliitiku elukutse.

Absoluutsest viiest jäi ehk puudu algatus ise debatti tekitada ja oponentidele väljakutseid esitada, kuigi küsitav on, kas see peaks olema debatil osalejate või moderaatori töö.

Jevgeni Ossinovski, Sotsiaaldemokraatlik erakond. 5-

Sarnaselt Kaja Kallasega oli Ossinovski sõnavõttude struktuur debatil tugev, kuigi avasõnas lubas ta rääkida kolmest asjast, aga rääkis lõpuks ikka kuuest. Ossinovski tõi väga häid ja elulisi näiteid oma ettepanekute toetamiseks – näiteks bürokraatia jaburuse ilmestamiseks toodud näide, et hotellides on määratletud, millised peavad olema peegli ja padja mõõdud.

Tahame Ossinovskit kiita ka Mart Helme sõnavõtule tehtud kohese faktikontrolli eest – kui Helme väitis, et Eestis elab kolmandik inimesi vaesuspiiril ja viiendik absoluutses vaesuses, siis Ossinovski lükkas selle kohe ümber tegelike protsentidega, mis on oluliselt väiksemad.

Kõige helgem hetk ei olnud Ossinovskil vast küsimus majanduskasvu ja hinnatõusu teemal, kus ta kõigepealt veidi kõhkles, siis vastas küsimusele ja seejärel nentis, et ta tegelikult ei saanud küsimusest aru. Vaatamata sellele jäi üldmulje siiski tugev.

Jüri Ratas, Keskerakond. 4

Ratas oli oma sõnavõttudes enesekindel ja peaministrilik ning püsis võrreldes paljude oma varasemate sõnavõttudega ilusti etteantud teemade raames. Kiiduväärne on see, et ta viitas oma jutus teistele kõnelejatele ja võrdles oma seisukohti nende omadega – nii on valijal oluliselt lihtsam aru saada erinevate erakondade ühisosadest ja erisustest.

Ratas loetles oma sõnavõttudes arvukalt erinevaid küsimusi, mis lahendust vajavad. Näiteks kõlas väga õilsana mõõdik, et nelja aasta pärast oleks Eestis vähem inimesi, kellel ei lähe hästi. Samas ei jäänud tema sõnavõttudest kõlama selgeid ja konkreetseid lahendusi sellele, kuidas neid küsimusi lahendada.

Mart Helme, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. 4

Helmele tuleb kahtlemata anda selle debati huumoripunktid, kuna tema sõnavõtud tõid muidu võrdlemisi stoilistesse ettevõtmisse veidigi särtsu. Omaette küsimus on muidugi, kas saalis istuvale ettevõtjate sihtgrupile või üldse sellesse debatti oli kõige kohasem seisukoht «Liberaalne demokraatia on jamps, sest täna ei tohi enam juudi- ja neegrianekdoote rääkida. Vat Nõukogude Liidus rääkisime Brežnevist anekdoote ja kõik oli okei!» Aga huumori üle teatavasti ei vaielda.

Helme jäi oma sõnavõttudes kindlaks oma erakonna olulisematele küsimustele, näiteks bürokraatia kaotamine ja välistööjõu probleemid. Samuti tõi ta välja konkreetseid ettepanekuid tegevuste osas, näiteks 25 kõige jaburama direktiivi kustutamine bürokraatia vähendamiseks või tasuta ühistranspordi kaotamine.

Paaril juhul ei vastanud Helme päris otseselt küsitud küsimusele, näiteks välismõõdiku küsimuse puhul rääkis ta hoopis sellest, kuidas peatselt saabuv majanduskriis üle elada. Natuke enesekeskselt mõjus see, kui küsimusele «Miks te poliitikas olete?» kõlas vastus «Ostke mu elulooraamat, sealt saate teada».

Samas tuleb kiita Helme katset debatti tekitada ja oma oponentide suunas poliitilisele debatile kohaselt kriitikanooli heita. Paraku seekord debatiks siiski ei läinud.

Helir-Valdor Seeder, Isamaa. 4-

Seeder tõi välja paar väga konkreetset ettepanekut, mida nende erakond teha kavatseb, näiteks rohkemat laenuvõtmist ja vähem tagastamatut abi. Samuti tõi ta välja, et nende erakonna programmis on ainsana kirjas, et rahvusvahelised reitingud on oluline mõõdik. See näitab tehtud kodutööd ja teiste erakondade programmidega kursis olekut. Tubli!

Samas ei jäänud Seedri sõnavõttudest kõlama ühtseid väga tugevaid küsimusi, millele nende erakond keskenduda kavatseb, pigem loetles ta paljusid probleeme.

Kiita tuleb ka Seedri püüdlust tuua debatti veidi elevust ja vastandumist, kuigi need katsed jäid paraku isikliku tasandi sõnavahetuseks Jevgeni Ossinovskiga.

Kristina Kallas, Eesti 200. 3––

Võrreldes kogenud poliitikute ja majandusinimestega ei tundnud Kristina Kallas ennast majandusteemades ilmselgelt mugavalt ja tunnistas seda debati käigus ka ise. Kallas sai debatil ka kõige vähem sõna.

Kuigi Kallas loetles oma sõnavõttudes mõningaid Eesti riigi ees seisvaid probleeme, ei pakkunud ta neile kuigivõrd lahendusi. Ainus temalt tulnud konkreetne ettepanek oli teha Eesti riigile nulleelarve ja hakata eelarvet otsast uuesti kokku panema. Samas ei kõlanud kuigi veenvalt selle ettepaneku esitlus formaadis «Ega me päris kindlalt ei tea, mis selle tulemusena saab, aga teeme sellise harjutuse ja loodame, et raha tuleb.»

On täiesti arusaadav, et kõik inimesed ei saagi kõigis küsimustes eksperdid olla. Vahelduseks poliitikute enesekindlusele mõjus Kallase ettepanek, et ta kuulab neis küsimustes pigem eksperte, täitsa värskendavalt ja siiralt.

Stiililt olid kõik tugevad

Kokkuvõtteks tahame kõiki arutelus osalejad kiita hea esituse ja stiili eest – tegemist on kogenud kõnelejatega, kes jäid kõik rahulikuks, enesekindlaks ja väärikaks. Vahed tulidki sisse sellest, kelle erakonnal on tugevamad punktid majandusküsimustes ja kes oma erakonna punktid paremini koju tõi.

Kindlasti oleks tahtnud kuulda rohkem sisulist arutelu erakondade programmide erisuste ja sarnasuste üle, et valija ülesannet lihtsamaks teha. Tänases debatis seda paraku ei tekkinud.