/nginx/o/2019/02/16/11792668t1h7cf5.jpg)
Veebruaris toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös kirjaliku väitluse võistlus, kus osalevad kaheksa riigikogu valimistel kandideerivat täisnimekirja. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised väitlesid veerandfinaalis selle üle, kas ÜRO rändeleppega liitumine oli põhjendatud.
/nginx/o/2019/02/15/11789878t1haaf7.jpg)
Kohtunikepaneel: Erik Haamer, Martin Tiitmaa, Maarja Tambet
Kohtunikepaneeli arvates võitis väitluse Eestimaa Rohelised. Rohelistel õnnestus väitluse lõpuks näidata, kuidas nende toodud kasud nagu rände algpõhjuste vastu võitlemine tuginevad ränderaamistiku sisule ja üldpõhimõtetele. Samal ajal ei suutnud EKRE tõestada, kuidas massiimmigratsioon ja sellest tulenevalt põlisrahvuse vähemusse jäämine on rändelepe reaalsed tagajärjed.
EKRE toodud argumendi massiimmigratsiooni kohta suutsid Rohelised lõppsõnas ümber lükata läbi selle, et lepe just tegelebki tänaste rändeprobleemide vähendamisega läbi selle algpõhjuste leevendamise ning illegaalse rände takistamisega. Teises argumendis ei suutnud EKRE kahjuks tõestada kuidas punkt 33 tingib sõnavabaduse piiramise. Samas Rohelised sellele argumendile ei vastanud, nii et osaliselt jäi see siiski püsima.
Roheliste presenteeritud kasu kliimamuutustega tegelemise kohta ei jäänud püsima, sest nad ei suutnud luua põhjuslikku seost rändelepe ning Pariisi kliimalepe täitmise kohta ning selgitada, mis kasu annaks sellel teemal teenäitaja olemine. Selle tõi EKRE lõppsõnas ka korrektselt välja. Samas jäi püsima Roheliste üldisem argument, kuidas meil on vaja rahvusvahelist koostööd, et tegeleda rände algpõhjustega.
Kohtunikepaneel leidis, et mõlema poole nõrkuseks on liigselt enda argumentide juurde kinni jäämine ning vastase materjalile vastamata jätmine. Näiteks oleks Rohelised pidanud tegelema EKRE välja toodud sõnavabaduse argumendiga ning EKRE oleks pidanud rohkem tähelepanu pöörama Roheliste rände algpõhjuste argumendile.
Sooviks mõlemat poolt kiita, et osatakse kirjeldada enda väljatoodud probleeme nagu näiteks kliima soojenemine või põlisrahvast vähemusse jäämine, aga puudu jääb selgitustest, kuidas rändelepe selle probleemi kaasa toob või seda lahendada aitab. Samuti oleks kasulik väljatoodud kahjusid ning kasusid omavahel võrrelda - näiteks miks on sõnavabaduse piiramisest hoidumine olulisem kui rände algpõhjustega tegelemine.
Kõneisik: EKRE juhatuse liige Ruuben Kaalep
1) Rändeleppega liitudes andis Eesti moraalse heakskiidu Lääne-Euroopa riikide enesehävituslikule immigratsioonipoliitikale
2) Rändelepe sisaldab sätteid, millega saab õigustada sõnavabaduse piiramist
Eesti Vabariik on rajatud rahvusriiklikele alustele, millest lähtuvalt riikluse eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine. Eestlaste kui väikerahva säilimiseks on vajalik säilitada kindel enamus ja peremehestaatus oma põlisel asualal.
See põhiseaduslik eesmärk on fundamentaalses vastuolus Lääne-Euroopa riikide liberaalse immigratsioonipoliitikaga, mis on loonud eeldused sealsete põhirahvuste vähemusse jäämiseks lähemate aastakümnete jooksul. Nii on avatud piiride poliitika tulemusel seniste immigratsioonihulkade jätkudes prognoositav enamike sealsete rahvaste vähemussejäämine sajandi keskpaigas või selle ligiduses. (1,2)
/nginx/o/2019/01/16/11719315t1h94c8.jpg)
See muudaks drastiliselt lisaks Euroopa rahvastiku koosseisule ka kultuuri ja poliitilisi protsesse. Lähis-Idast ja Aafrikast sisserännanute Euroopas on ka Eestil sedavõrd keerulisem säilitada oma staatust rahvusriigina. Kui üldiseks trendiks on põlisrahva osakaalu vähenemine, ohustab see eriti riike nagu Eesti ja Läti, kus immigrantrahvastiku protsent on juba praegu Euroopa kõrgemaid.
Rändeleppe debatis jagunesid selgelt kahte leeri Lääne-Euroopa immigratsioonipoliitikat toetavad ja sellele vastanduvad riigid. Eestiga sarnast ajalugu ja rahvuskonservatiivseid väärtusi jagavad riigid jäid reeglina rändeleppe vastaste hulka. Sisuliselt kujunes see hääletuseks Euroopa etnilist koosseisu drastiliselt muutvate migrandivoogude üle. Et Eesti toetas selles hääletuses Lääne-Euroopa seisukohta, on seega käsitletav etnilise rahvusluse hülgamise ja katastroofilisele sisserändele heakskiidu andmisena.
Lisaks sisaldab rändelepe sätteid, mille varjamatu eesmärk on mõjutada riikide avalikku arvamust migratsioonile soodsas suunas. Punkt 33 kutsub riike võitlema migrantidevastase sallimatusega. Olukorras, kus sallimatust saab käsitleda väikerahva normaalse kaitsereaktsioonina end ohustava massiimmigratsiooni vastu, kujutab see säte endast ühtviisi üleskutset sõnavabaduse piiramiseks ja rahvusliku enesealalhoiuinstinkti mahasurumiseks.
Kõneisik: Eestimaa Roheliste programmijuht Aleksander Laane
1) Ränderaamistikuga liitumine oli suunalt õige valik, kuid Eesti jättis kasutamata võimaluse siduda see tugevamini Pariisi kliimaleppe täitmise vajadusega.
2) Ränderaamistik tegeleb tulevaste, suuremate ja kontrollimatute rändelainete ärahoidmisega.
Kui ränderaamistiku ilukõneline ja selgitav osa suurema tähelepanuta jätta, siis leiab ränderaamistiku võtmetähtsusega punkti 2. eesmärgi alt: «Nende rände tõuketegurite ja algpõhjuste minimeerimine, mis sunnivad inimesi oma päritoluriigist lahkuma.»
Just inimese tegevusest mõjutatud kliimamuutused, mida EKRE endiselt eitab vaatamata kaalukatele teaduslikele tõenditele, on nii oleviku kui ka tuleviku rännete üheks kõige olulisemaks algpõhjuseks. Mida tugevamad on kliimamuutused, seda suurem ja meeleheitlikum on rändesurve ning seda suurem on oht igasugusele reeglipärasele, sealhulgas ka Eesti põhiseaduslikule, korrale. Ränderaamistik on esimene laiapõhjaline katse kokku leppida üldised tegutsemissuunad ja sellele vastuolemine on ka rahvusriigi püsimise mõttes kontraproduktiivne.
Kolmekraadine kliima soojenemine on tänase seisuga paratamatus. See tähendab, et viie aasta arvestuses kestaks keskmine põuaaeg Kesk-Ameerikas 19 kuud, Kariibi piirkonnas 21 kuud ja Põhja-Aafrikas 60 kuud. Metsatulekahjudes maha põlenud alad kahekordistuvad Vahemere piirkonnas ja kuuekordistuvad USAs. Tõusev merepiir neelab linnu Miamist Jakartani. Jõgede üleujutustest tekitatud kahjustused suurenevad 30-kordselt Bangladeshis, 20-kordselt Indias.
/nginx/o/2016/03/03/5119363t1hfce2.jpg)
Selle kõrval on ränderaamistik väga ratsionaalne kokkulepe, mis suuresti ütleb vaid: «Armasta oma ligimest.»
Teine rändelainete põhjus - demograafiline plahvatus Aafrikas ja sealsete riikide toimetulematus - pole otsesõnu ränderaamistikku sisse kirjutatud, kuid kõik selle ohjamise võtemeelemendid - eelkõige naiste ligipääs haridusele, joogiveele, taastuvelektrile, internetile jne - on siiski raamistikus otse või kaude sees. Demograafiline plahvatus ja üleminek on objektiivne reaalsus Sahara-aluses Aafrikas ja Aasias ning puudutab Euroopat otseselt.
Probleemidega tegelemise katsete - ehk siis raamistiku - torpedeerimine oleks väga lühinägelik tee. Samas on väga hästi võimalik oma riiklike huvide eest seismine nii, et raamistikule ehitatav koostöö sellest ainult võidab. Rohelised armastavad win-win lahendusi!
Eesti poliitiline juhtkond magas maha võimaluse olla teenäitaja maailma arhiülesande - kliimamuutuste ohjamise ja ennetamise - täitmisel. Just Pariisi leppe täitmine suurendab nii Euroopa, Aafrika kui ka Aasia inimeste heaolu ning kindlustunnet homse suhtes, mis ühtlasi tagab ka migratsiooni kontrolli alla saamise. Igasugune abiandmine rände ohjamise eesmärgil, tuleb siduda keskkonnahoiu eesmärkidega - sellisel juhul on kasud suurimad.
Kõneisik: Anti Poolamets
Rändeleppe toetuseks roheliste poolt esitatud argumendid ei ole pädevad. Kliimamuutustele viitamine on siinkohal roheliste katse sobitada teemasse endale sobivaid jutupunkte. Rändelepe ei aita ühelgi moel kaasa kliimamuutuste peatamisele, mida rohelised oma avakõnes lõppkokkuvõttes ka möönavad. Samuti möönavad rohelised oma avakõnes, et rändelepe tegeleb rände sotsiaalsete algpõhjustega vaid kaudselt. Muuseas lähtuvad nad levinud valeväitest, et immigrantideks on eelkõige meeleheitele sunnitud majanduslikes toimetulekuraskustes inimesed. Erinevates uuringutes selgub, et emigrantideks on pigem lähteriigi keskklass, kellel on selleks vajalikke vahendeid.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7536359t1h9cd0.jpg)
Loomulikult on ainus mõistlik lahendus rändekriisile ja Euroopat tabanud immigratsioonisurvele migrandivoogude vähendamine. Ainult lähteriikide toetamisest ei oleks abi, rändekriisi peatamiseks on hädavajalik lõpetada Lääne-Euroopa avatud piiride poliitika ja selle asemel keskenduda migrantide tagasirändele. Nagu avakõnes demonstreeritud, saab üksnes selline lähenemine olla kooskõlas rahvusriikliku mõtteviisiga.
Rändelepe paraku kujutab endast heakskiitu poliitikale, mis ohustab Lääne-Euroopa enamusrahvusi lähematel aastakümnetel vähemussejäämisega. Et selle käigus kutsutakse üles ka avaliku arvamuse mõjutamisele ja sõnavabaduse piiramisele, on eriti karjuvas vastuolus rahvusluse põhialustega. Sellise leppega liitumine ei aita kuidagi rändekriisi lahendada, vaid on võimeline üksnes probleemi süvendama.
Kahjuks pole EKRE poliitikakujundajad ränderaamistikku lugenud või lihtsalt valetavad oma toetajatele. Kliimamuutused on raamistiku lähtekohaks ja raamistiku koostajad on neid rände põhjustena oluliseks hinnanud - piisab sellest, kui lugeda preambuli teist punkti, kus on loetletud ÜRO kliimamuutuste ja kõrbestumise tõkestamise konventsioonid.
Me ei leia kinnitust EKRE viidetele, et raamistikuga soovitakse anda heakskiit katastroofilisele sisserändele ja põlisrahvaste vähemussejäämisele.
/nginx/o/2013/10/07/2523448t1h054b.jpg)
Ka ei päde EKRE mõtted, et ränderaamistik ei aita kliimamuutuste peatamisele kaasa ja et raamistik tegeleb sotsiaalküsimustega vaid kaudselt. Raamistiku teise eesmärgi tekstis ja mujalgi on vastupidine näidatud must-valgel ja seda pole võimalik kuidagi teisiti mõista.
Ka pole meie väidete hulgast võimalik leida EKREle viirastunud mõtteid immigrantide sissetulekutest, küll aga käsitleb raamistik põhjalikult nii nende soovitud tagasirännet, smugeldamise lõpetamist, piiride pidamist ja seaduslikku rännet.
/nginx/o/2019/02/12/11782976t1h45f9.jpg)
/nginx/o/2016/12/07/6151793t1hca06.jpg)