Jevgeni Ossinovski.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Veebruaris toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös kirjaliku väitluse võistlus, kus osalevad kaheksa riigikogu valimistel kandideerivat täisnimekirja. Vabaerakond ja Sotsiaaldemokraadid väitlevad veerandfinaalis selle üle, kas tulumaksu palgalt tuleks oluliselt langetada. 

FOTO: Kollaaž

VÄITLUSSELTSI LIIKMETE OTSUS VÄITLUSE VÕITJA OSAS

Kohtunikepaneel: Heiki Viisimaa, Carl-Martin Keerberg, Isabel Jezierska

Kohtunikepaneel leidis üksmeelselt, et tasavägise väitluse võitis sel korral Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Väitlus keskendus peamiselt kahele argumendile: ettevõtete konkurentsivõimele ja inimeste majanduslikule ebavõrdsusele. Kui esimese argumendi puhul olid debateerijad võrdsed, võitsid sotsiaaldemokraadid kohtunike jaoks ebavõrdsuse punkti ja sellega kogu väitluse.

Vabaerakonna peamine mõte oli, et kõrge üksikisiku tulumaks pärsib ettevõttete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kuigi tööjõukulul on toodete hinnale võrdlemisi selge mõju, oleks võinud pikemalt selgitada selle tööjõukulu olulisust võrreldes teiste toodete hinda mõjutavate teguritega. Lisaks oleksime soovinud analüüsi selle kohta, miks omakapitali maksustamine ei mõju ettevõtete konkurentsivõimele halvasti. Sotsiaaldemokraadid ei vastanud otseselt vabaerakonna majanduslikule argumendile, kuid kõnelesid ettevõtete tulumaksu üldisest negatiivsest mõjust Eesti majanduskeskkonnale ja investeeringute vähenemisest.

Oma majanduse argumentide tõestamiseks toodi mõlemalt poolelt meeldivalt palju statistikat. Samas ei järgnenud statistikale piisavalt nende olulisuse ja asjakohasuse selgitust. Väitluse toodi näiteks välja Eesti positsioon erinevates rahvusvahelistes edetabelites, kuid kohtunikud oleksid oodanud ka põhjendust, miks me peaksime eelistama ühe poole statistikat teisele.

Sotsiaaldemokraadid tõid väitlusesse majandusliku võrdsuse argumendi ja ütlesid, et tulumaksu langetamisest võidavad enim rikkad. Võrdsuse olulisust põhjendasid nad kiirema majanduskasvu tagamisega ja seetõttu seostasid antud argumendi ka esimese majandusliku argumendiga. Vabaerakond viskas küll õhku mõtte, et ka ettevõtete tulumaks mõjutab pigem rikkamaid elanikke, kuid ei pakkunud oma väitele pikemat seletust. Seetõttu oli nii antud argumendi kui ka kogu väitluse käigus kohtunike jaoks mõneti veenvamad just sotsiaaldemokraadid.

 

VABAERAKOND

Kõneisik: Vabaerakonna esimees Kaul Nurm 

Et muuta meie ettevõtlus konkurentsivõimelisemaks, alandab Vabaerakond tööjõumakse. Kuna sotsiaalmaksu alandamine vähendaks sissemakseid haige- ja pensionikassase, alandame sotsiaalmaksuga maksustatava palgatulu maksumäära 12%-ni ja suuname selle KOV eelarvetesse. Riigieelarve puudujäägi täidame juriidiliste isikute madala maksumääraga omakapitali maksustamisega.

Vabaerakonna avakõne

OECD riikide võrdluses on Eestis kõrged tööjõumaksud ja tarbimismaksud, kuid olematud kapitali- ja varamaksud. Kui OECD keskmine tööjõu maksukiil oli 2017. aastal 35,9%, siis Eestis 39,0%. Me oleme 20. kohal 35 OECD riigi seas.

On oluline, et ettevõtted saaksid osaleda oma kaupade ja teenustega ülemaailmses tööjaotuses. See tagab ettevõtetele suuremad turud, mastaabiefekti ja spetsialiseerumise, efektiivsema kapitalipaigutuse ning konkurentsivõime, mis viib ka suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse loomiseni.

Kaul Nurm

FOTO: Eero Vabamägi

Eesti riik on siiani maksustanud kõrgelt tootmissisendeid (tööjõud, loodusressursid, elekter, gaas jms), kuid jätnud praktiliselt maksustamata ettevõtete tulemi ja varad. Selle tulemusena kolivad sisendite maksud meie ettevõtete toodete ja teenuste hindadesse, vähendades nende rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Vabaerakond kutsub esile olulise maksupoliitilise muutuse – Eesti peab hakkama jagama sarnaselt OECD arenenud tööstusriikidele ettevõtjatega suuremat riski tootmissisendite, sh tööjõu vähema maksustamisega, et võtta riskipreemiana need eelarvevahendid tagasi ettevõtete tulemi maksustamisega. Võidavad ettevõtted ja riik.

Seetõttu ei käsitle me maksulubadust alandada sotsiaalmaksuga maksustatud (palga)tulult tulumaksumäära 12%-ni asjana iseeneses, vaid koos samaväärse maksukoormuse nihutamisega omakapitalimaksuna juriidiliste isikute kogu jaotamata kasumi maksustamisele. Maksubaasiks on ettevõtete omakapital, millest on maha arvestatud sissemakstud aktsia- või osakapital.

2017. a. riigieelarvesse laekus üksikisiku tulumaksu 1 344 miljonit eurot. Ca 5% maksu laekus üksikisiku muudelt tuludelt kui palgatulu. Järelikult oleks 2017. aastal «maksnud» maksulangetus riigieelarvele ca 510 miljonit eurot.

Statistikaameti ja Eesti Panga 2017.a andmete alusel oli Eesti ettevõtetes omakapitali maksubaasiks 43 miljardit eurot. 1,2%-line maksumäär toob riigieelarvesse 516 mln eurot.

SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND 

Kõneisik: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski

1. Üksikisiku tulumaksu alandamine ei muuda meie ettevõtlust konkurentsivõimelisemaks, kuna  ettevõtte tulumaksu taastamine pärsib ettevõtlust

2. Üksikisiku tulumaksu alandamine suurendab inimeste sissetulekute ebavõrdsust ning pärsib majandusarengut

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna avakõne

1. Meie tööjõu maksukoormus on ELi keskmisel tasemel ning sellisena konkurentsivõimeline.

Üksikisiku tulumaks on töötaja maks, mis mõjutab eeskätt töötaja käitumist. Kaudselt mõjutab tulumaksumäär koostoimes netosissetulekuootusega (vähemalt praeguses majandustsüklis) ka ettevõtlust, ent see mõju on kaudne. Näiteks torkavad Põhjamaad silma kõrgete tööjõumaksudega ning väga kõrge lisandväärtusega ettevõtlusega.

Oponendi ettepanek on vähendada töötaja maksukoormust ning suurendada ettevõtete maksukoormust. On jäetud põhjendamata, kuidas ettevõtluse maksukoormuse suurendamine parandab ettevõtete konkurentsivõimet.

Jevgeni Ossinovski.

FOTO: Sander Ilvest

Klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamine mõjub negatiivselt Eesti majanduskeskkonna kõrgele rahvusvahelisele mainele. Rahvusvaheliselt peetakse Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimeliseks seetõttu, et maksukoormus on võrreldes teiste arenenud riikidega suhteliselt madal, erandeid on vähe ning ettevõtete kasum ei ole maksustatud.[1] OECD riikide maksusüsteemide edetabelis on Eesti viiendat aastat järjest olnud esikohal.[2] Eesti puhul on välja toodud just meie maksusüsteemi suurimat eripära, milleks on juriidilise isiku tulumaks, mida maksustatakse ainult jaotatud kasumilt.

Selline maksuskeem on suurendanud oluliselt Eesti ettevõtete investeeringuid, meelitanud siia välisinvesteeringuid ja parandanud meie ettevõtluse konkurentsivõimet.[3] OECD hinnangul on ettevõtte tulumaks majanduskasvule kõige halvem maks, kuna see tõrjub investeeringuid ja pidurdab tootlikkuse tõstmist.[4]

Kompenseerides tööjõumaksude alandamist ettevõtluse maksutõusuga, ei parane Eesti ettevõtluse konkurentsivõime.

2.  Üksikisiku tulumaksu alandamine suurendab inimeste sissetulekute ebavõrdsust.

Tulumaksu alandamine suurendab Eesti nii kõrget sissetulekute ebavõrdsust. Andres Võrk on leidnud, et varasem tulumaksu üldmäära langetus on olnud «kingitus kõige tugevamale»: Eesti rikkaim kümnendik võitis sama palju kui tervelt pool vaesemat elanikkonda.[5]

OECD analüüs näitab, et võrdsemad ühiskonnad arenevad majanduslikult kiiremini, kuna suudavad kasutada edukamalt kõigi oma inimeste potentsiaali.[6] Seega pärsib suur ebavõrdsus majandusarengut. Nii Eestis kui rahvusvaheliselt on leitud, et nii majanduse kui ühiskondliku heaolu mõttes on tõhusam vähendada madalama sissetulekuga inimeste maksukoormust (tõstes tulumaksuvabamiinimumi), mitte langetada üldmäära.[7][8]

Vabaerakonna lõppsõna

Eesti ei saa kunagi jõukaks, kui riik maksustab ettevõtluse tulemi asemel kõrgelt ettevõtluse sisendeid, sh tööjõudu. Kui me soovime, et Eestis toodetaks kaupu ja teenuseid, mis on ka maailmaturul konkurentsivõimelised, siis tuleb riigil jagada ettevõtetega rohkem riske.

Eesti on küll OECD riikide võrdluses maksusüsteemide edetabelis 1. kohal, kuid sellest palju olulisem on Maailma Majandusfoorumi globaalse konkurentsivõime edetabel, milles Eesti on 32. kohal. Selles võrdluses hoiab Eesti arengut kõige rohkem tagasi just meie 135. koht tööjõu maksustamises.

Vabaerakonna esimees Kaul Nurm.

FOTO: Liis Treimann

Oponent seostab ebaloogiliselt Põhjamaade kõrge lisandväärtusega ettevõtlust kõrgete tööjõumaksudega, kuid vaikib üldse maha kõrge klassikalise ettevõtte tulumaksu – Soomes 20%, Rootsis 22%, Norras 23%. Majanduses loodud lisandväärtust ei määra see, kuidas ettevõtlustulu on maksustatud, vaid milline on ligipääs inimkapitalile, oskused ja võime luua uusi väärtusi.

Meie eeskuju on Šveits, kus rakendatakse võimalikult laiasid maksubaase, mis tagavad ülimadalad maksumäärad. Šveitsis varamaksu liigina seadustatud omakapitalimaks ei ole sama, mis klassikaline ettevõtte tulumaks. Viimase kehtestamist Eestis ei toeta ka Vabaerakond. Kas 1,2%-line omakapitalimaks ajab kapitali Eestist minema? ELis on sel juhul minna üksnes riikidesse, kus ootab ees kõrge klassikaline ettevõtte tulumaks.

Meie maksureform suurendab ka maksukoormuse progressiivsust, sest nihutame seda just varakamale osale ühiskonnast.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna lõppsõna

Vabaerakond ei suutnud tõestada, et madalam tulumaksumäär suurendab ettevõtete konkurentsivõimet, vaid asus kaitsma ettevõtluse kõrgemat maksustamist, millega sisuliselt ignoreeris väitlusteemat. 

Meie senine maksusüsteem on olnud konkurentsivõimeline ja edukas, mida tõendavad mitmed uuringud. Eesti on oma unikaalse maksusüsteemiga aidanud ettevõtetel kasvada ja meelitanud siia välisinvesteeringuid.

Jevgeni Ossinovski.

FOTO: Arvo Meeks

Oponent väidab, et töötaja maksukoormuse alandamine ning ettevõtlusmaksude suurendamine parandab ettevõtete konkurentsivõimet. Selle väite tõestuseks argumente ei toodud.

Tulumaksumäära langetus mõjutab töötaja käitumist ning kaude ka ettevõtlust, kuid tööjõupakkumist suurendab enam madalapalgaliste maksulangetus. Üldisest maksumäära langetusest võidavad aga eeskätt kõrgepalgalised, kelle maksukoormus Eestis on EL kontekstis pigem madal.

Oleme uuringutele tuginedes veenvalt näidanud, et Vabaerakonna plaan ei paranda ettevõtluse konkurentsivõimet ning kaasuvalt süvendab ebavõrdsust. 

FOTO: Eesti Väitlusselts