:format(webp)/nginx/o/2018/11/03/11546936t1h7bf2.jpg)
Veebruaris toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös kirjaliku väitluse võistlus, kus osalevad kaheksa riigikogu valimistel kandideerivat täisnimekirja. Reforimierakond ja Eesti 200 väitlesid veerandfinaalis selle üle, kas tulumaksuvaba miinimum võiks laieneda kõigile.
/nginx/o/2019/02/13/11785047t1hbc73.jpg)
Kohtunikepaneel: Egert Hainla, Uve Poom ja Viktoria Muske
Kohtunikepaneel leidis, et väitluse võitis erakond Eesti 200. Reformierakond esitas probleemidena enda avakõnes, et 2018. aastast kehtiv maksuvaba tulu süsteem põhjustab ümbrikupalkade kasvu, on ebaõiglane ning teeb maksusüsteemi inimestele keeruliseks, kuid nendes küsimustes jäi vajaka seletustest või jäi peale Eesti 200 argument.
Reformierakond viitab, et viimaste andmete põhjal on ümbrikupalk kasvanud 8-lt protsendilt 13-le ning avakõnes viitab reformierakond Jaanus Paurmani hinnangule, et uus süsteem motiveerib inimesi ümbrikupalka küsima. Eesti 200 lükkab selle ümber väitega, et Paurmani hinnang ei põhine uuringutel ja seetõttu ei saa seost ümbrikupalkade kasvu ja uue maksusüsteemi vahel luua ning kohtunikepaneel nõustub sellega.
Teiseks esitab reformierakond avakõnes õigluse kaitseks väite, et ei ole põhjust, miks ühest teenitavast summast alates peab riik saama suurema protsendi raha. Eesti 200 esindaja Igor Taro vastab sellele aktiivselt nii avakõnes kui ka lõppsõnas, et antud maksusüsteemi eesmärk on aidata neid elanikke, kes vajavad riigi abistava käe sekkumist, mistõttu neil elanikel vähendatakse tulumaksu maksmise kohustust, mistõttu Reformierakonna väide, «et ei ole ole põhjust», on ümber lükkatud.
Kolmanda probleemina viitab Reformierakond enda avakõnes, et uus maksusüsteem on keeruline ja selle tõendamiseks kasutab Taavi Rõivas statistikat, et ~500 000 inimest kaasutab maksuvaba tulu lubatust vähem. Eesti 200 esitab vastuväiteks praktilisema näite Maksuameti poolt, et eelmise aastaga võrreldes maksutagastuse summa kasvas ja juurdemaksmise vajadus kahanes.
Reformierakond argumenteerib kõigile kehtiva võrdse tulumaksuvaba miinimumi kaitseks, et maksude alandamine keskklassile ja madalapalgalistele põhjustab majanduse ja töötamist stimuleerivat mõju, kuid kohtunikepaneeli arvates ei seletanud Reformierakond piisavalt ära, kust see majanduse mõju tuleb ja miks inimeste käitumine muutub, kuid antud formaati arvestades on see mõistetav.
Väitlusest käib läbi ka Reformierakonna poolt, et antud maksusüsteem mõjutab negatiivselt 57% töötavaid pensionäre, kuid Eesti 200 vastab sellele lühidalt, et seda on võimalik vältida sellele sihtgrupile suunatud tulumaksuvabastusega ning kohtunikepaneeli hinnangul ei ole antud küsimus väitluses määrava tähtsusega.
Üleüldine hinnang antud väitlusele kohtunikepaneeli poolt on keskmine. Erakondade esindajad on kasutanud rohkelt statistikat ja viidanud artiklitele, et enda väiteid tõestada, kuid kohtunikud nõustuvad ühehäälselt, et kohati jäi ebaselgeks, kust mõningad mõjud tulevad. Lisaks leiavad kohtunikud, et Eesti 200 väide, et on muid valdkondi, mis vajavad keskendumist, ei kanna antud väitluses suurt kõlapinda, sest antud väitluse fookus ei käi selle ümber ja sellele vastas ka vastane, Reformierakond, et maksusüsteem ei välista, et teiste valdkondadega ei tegeleta. Õhus oli Eesti 200 esitatud saamata jääv 150 miljonit, mis kohtunikepaneeli arvates ei oleks niivõrd määrav summa, et teistes valdkondades jääks rahastusest puudu.
Kõneisik: riigikogu liige Taavi Rõivas (Reformierakond)
1) Kõigile kehtiv tulumaksuvaba miinimum stimuleerib töötamist, palgakasvu ja ausat maksumaksmist.
2) Kõigile kehtiv tulumaksuvaba miinimum teeb maksusüsteemi lihtsaks ja arusaadavaks.
3) Kõigile kehtiv tulumaksuvaba miinimum on õiglane
Reformierakond usub, et 500-eurone tulumaksuvaba miinimum peaks laienema kõigile, mitte hakkama alates 1200-eurosest kuusissetulekust vähenema.
1. Tänase valitsuse tulumaksureform pani suurema maksukoormuse 1200-2100 kuusissetulekuga inimestele, kellele kehtib marginaalne maksumäär 31,1%. See tähendab, et ka keskmist palka saavad inimesed – õpetajad, kultuuritöötajad, politseinikud on olukorras, kus igast nende palgatõusuks minevast eurost võtab riik 31 senti endale.
/nginx/o/2018/10/12/11490646t1ha26e.jpg)
Sissetulekutes kaotas ka 57% töötavaid pensionäre. Riik ei motiveeri neid inimesi töötama ning tekitab survet küsida osa palkasid ümbrikus, ütleb ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud Jaanus Paurman. Viimaste andmete järgi tõusis ümbrikupalkade osakaal Eestis 8-lt protsendilt 13-le, kusjuures ümbrikupalka makstakse nüüd ka pangaülekandega. Ka varimajandus kasvab Balti riikidest kõige kiiremini Eestis. USAs tehtud uuring näitab, et maksude alandamisel keskklassile ja madalapalgalistele, keda tulumaksuvaba miinimum puudutab, on majandust ja töötamist stimuleeriv mõju.
2. Ühetaolise tulumaksu kehtestas Eestis Mart Laari valitsus 1.1.1994. Eesti maksumaksjad olid üle 20 aasta harjunud süsteemiga, kus kõigile kehtis üks tulumaksuvaba miinimum ja üks maksumäär. Uues tulumaksusüsteemis on 6000 maksuastet, mille toimimisest paljud inimesed aru ei saa. Seetõttu kasutas 52% tulusaajatest ehk tervelt 519 000 inimest maksuvaba tulu lubatust vähem. Maksutahte uuringu järgi ei ole 54% Eesti elanike arvates maksusüsteem neile lihtsalt mõistetav. Lihtne maksusüsteem tõstab inimeste motivatsiooni käituda maksukuulekalt ja maksud ära maksta.
3. Meie oponendid ütlevad, et õiglane on ühiskond, kus vähem teenijad maksavad vähem makse. Me oleme sellega nõus ja tulumaksuvaba miinimum meetmena just selle tulemuse toobki, sellel on suurem mõju vähem teenivate inimeste summaarsele maksumäärale. Küll oleme seisukohal, et ühetaoline maksumäär on olemuslikult õiglasem - ei ole põhjust, miks ühest teenitavast summast alates peab riik saama suurema protsendi raha. Maksutahte uuringu järgi peab 52% Eesti inimestest ja 56% palgatöötajatest tänast maksusüsteemi ebaõiglaseks.
Kõneisik: Igor Taro (Eesti 200 üks asutajatest)
1) Tulumaksuvaba miinimumi laiendamine kõigile ei lahenda ühtki pakilist probleemi
2) Maksuvabastus kõige jõukamale ühiskonna osale viiks riigieelarve tuludest 150 mln eurot
3) Tulumaksuga mängimise asemel tuleb käima lükata riigi arengu seisukohalt olulised reformid
Eesti ühiskonna ees seisvatest probleemidest ei lahenda tulumaksuvaba miinimumi laiendamine kõigile ühtki sellist, mida eri valdkondade ja ühiskonnagruppide esindusorganisatsioonid peaksid kõige põletavamaks:palgavaesus, tööjõupuudus, piirkondlik ebavõrdsus ja lõimumine.
Maksuvabastuse laiendamine kõige jõukamale ühiskonna osale viiks rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve tuludest vähemalt 150 mln €. Enim puudutaks ühetaoline maksuvabastus poolteist ja enam keskmist palka teenivaid inimesi, kelle toimetulek ei vaja riigi abistava käe sekkumist. Tasakaalus eelarvepoliitika jätkamiseks tuleks suuremahulistest kärbetest hoidumisel sel juhul minna üle astmelisele tulumaksule.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/29/11750518t1h9f5a.jpg)
Riigi arengu seiuskohalt oleks pikas plaanis suurema mõjuga näiteks teaduse- ja arendustegevusele lisarahastuse leidmine, millest Eesti teadlased on kirjutanud aastaid. Samuti õpetajate puuduse leevendamine palgatõusu abil, mille maksumus on samuti võrredavas suurusjärgus.
Oponetide poolt viidatud töötavate pensionäride sissetulekute vähenemist saab vältida vaid sellele sihtgrupile suunatud tulumaksuvabastusega - see teeniks nii tööjõupuuduse probleemi leevendamist kui ka soodustaks pensioni edasilükkamist.
Maksuameti poolt avaldatud andmetest selgub, et võrreldes endisega kasvas praeguse tulumaksusüsteemi tõttu maksutagastuste summa ning vähenes juurdemaksmise vajadus - valdav osa inimesi suutis uue süsteemiga hakkama saada juba esimesel korral ning väide maksusegadusest on praktikas ümber lükatud.
Oponentide poolt toodud argument USA uuringust, mis kõneleb madalapalgaliste ja kesklassi madalama maksustamisega majanduse stimuleerimisest kõneleb just praeguse tulumaksuvabastuse kasuks, mis rakendub keskmise ja väiksema sissetuleku saajatele. Mainori õppejõu Jaanus Paurmani väidet ümbrikupalkade seosest praeguse tulumaksusüsteemiga pole võimalik tõendada, kuna see lähtub tema isiklikust hinnangust ning ei toetu uuringutele.
1) Tulumaksusüsteem on suur probleem
2) Meie lahendus on lihtne ja õiglane
1. Oponendid ütlevad, et kehtiv tulumaksusüsteem ei ole suur probleem. See on vale. Lisaks avakõnele osundame, et kui 2016 kevadel muretses Eestis maksude pärast 10% inimesi, siis 2018 kevadel 28%.
Kahtlemata on Eestis ka teisi probleeme, aga nendega tegelemine ei välista maksusüsteemi kordategemist. Mõlemad minu juhitavad valitsused langetasid tööjõumakse enam kui 100 miljoni euro võrra ning saan kogemusest kinnitada, et see ei takistanud ei haldus- ega töövõimereformi, ei Tartu maantee neljarealiseks ehitamist ega Eesti kõigi aegade suurimat kaitsehanget.
/nginx/o/2018/03/21/7708833t1hdbe0.jpg)
Oponentide näide õpetajate palkadest toetab aga täielikult meie seisukohta. Õpetaja miinimumpalk on 2019. aastal 1250 eurot. See tähendab, et iga õpetaja palgatõusuks minevalt eurot võtab tänane maksukorraldus 31 senti ehk võrreldes meie pakutavaga on palgatõus tõttu 11% aeglasem.
2. Oponendid ei adresseerinud meie avakõne argumente lihtsusest ja õiglusest. Nende viidatud artiklist tuleb välja, et 385117 kuni 1200€ teenijat on jätnud tulumaksuvaba raha riigi kätte. Ehk nad ei saa süsteemist aru ja kardavad, et peavad aasta lõpus juurde maksma. Kui tulumaksuvaba miinimum kehtib kõigile, saavad kõik inimesed sellega kaetud raha iga kuu rahulikult välja võtta.
Oleme tõestanud, et tulumaksuvaba miinimumi laiendamine kõigile jätab inimestele rohkem raha kätte, teeb maksusüsteemi neile arusaadavamaks ja etteennustatavamaks ning soodustab korrektset maksukäitumist.
Tulumaksuvabastuse laiendamine tähendaks lisaraha «lennukilt külvamist» neile, kes teenivad üle keskmise. Maksusoodustuse eesmärk on anda abi, mitte kohelda võrdselt ka neid, kes seda ei vaja.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/21/7332753t1hfa43.jpg)
Viidatud rahvaküsitlused peegeldasid vastajate emotsioone, mitte hinnanguid maksusüsteemi reaalsele mõjule. Ebaõigluse näitena toodud marginaalne maksumäär 31,1% ei näita reaalset maksukoormust ja pole asjakohane. MTA andmete kohaselt tegutses 90 konservatiivselt tegutsejaid teadlikult, mitte teadmatusest või kartusest, ning neist omakorda 50% soovisidki saada maksutagastust suurema summaga. Lihtsuse saavutamiseks tuleks tulumaksuvaba miinimum kaotada.
Kokkuvõttes toob tulumaksuvaba miinimumi laiendamine kõigile rohkem kahju, kui kasu, sest väidetava lihtsuse saavutamisel tuleb eelarve tasakaalu hoidmiseks kärpida vähemalt 150 mln € mahus teenuseid või tõsta oluliselt üle keskmise palga teenivate inimeste maksumäära. Ja Tartu-Tallinna maantee pole ikka veel neljarealine, nagu täna sõites kogesin.
/nginx/o/2019/02/12/11782976t1h45f9.jpg)
/nginx/o/2016/12/07/6151793t1hca06.jpg)