Keskerakonna valimispidu

FOTO: AFP / Scanpix

Kuula artiklit

Veebruaris toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös kirjaliku väitluse võistlus, kus osalevad kaheksa riigikogu valimistel kandideerivat täisnimekirja. Esimestena läksid veerandfinaalis vastamisi Keskerakond ja Isamaa. Erakonnad väitlesid selle üle, kas Eesti pikaajalistele elanikele tuleks anda kodakondsus lihtsustatud korras. 

FOTO: Kollaaž

VÄITLUSSELTSI LIIKMETE OTSUS VÄITLUSE VÕITJA OSAS

Kohtunikepaneel: Martin Küüsmaa, Kristin Parts, Richard Kesküla 

Kohtunikepaneeli arvates võitis väitluse Keskerakond. Keskerakond suutis näidata, et halli passi omanikel on probleem ja et riik võiks neile vastu tulla, kuna praegustel tingimustel on neil kodakondsuse omandamine keeruline. Ehkki Isamaa tõi vastukaaluks idee, et praegune süsteem toimib, ei tähenda see, et olukorda ei võiks paremaks muuta. Fakt, et praegused halli passi omanikud olid kunagi nooremad ja õppimisvõimelisemad, vähendab küll Keskerakonna peamise argumendi kaalukust, kuid ei lükka seda ümber – inimestele vastu tulemine tooks neile ikkagi kasu.

Isamaa toodud kahjud lükkas Keskerakond ümber: Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse õigusega suveräänsetele otsustele, eriti kuna plaan pole viidatud artiklis kirjeldatud kõigile 20.08.1991 siin elanud inimestele kodakondsuse andmine, ning kodakondsuse pealesurumise asjaoluga, et seda ei saagi väitluses toodud plaaniga juhtuda.

Paneeli liikmed leidsid, et erakonnad väärivad kiitust rohke tõestusmaterjali kasutamise ja seeläbi väitlusele selge raami loomise eest. Kiiduväärt oli ka asjaolu, et vastaste toodud andmetesse suhtuti kriitiliselt ja toodi välja nõrgad kohad, nt. halli passi omanike soovi saada Eesti kodanikuks muutumine ajas. Väitluse muutsid kvaliteetsemaks mõlema poole püüded vastaste toodud mõtteid otseselt ümber lükata.

Parandamisruumi leiab mõlema poole selgitustes. On arusaadav, et niivõrd lühike formaat ei luba ühtegi teemat süvitsi analüüsida, aga võimaluse korral võiks statistika ja selgituste tasakaalu muuta selgitustele suurema mahu andmise suunas. See võimaldaks ka eri poolte argumente omavahel võrrelda: nt. kui suur võib õigusliku järjepidevuse riive olla, et halli passi omanike elu lihtsustamine oleks ikkagi olulisem. Oluline oleks näidata, kuidas iga toodud argument seostub plaaniga: miks just sellepärast peaks plaani ellu viima ja mis elluviimisega muutub.

Täname erakondi huvitava väitluse eest ja ootame huviga järgmiseid väitlusvoore.

 

KESKERAKOND

Kõneisik: peaministri büroo juhataja Tanel Kiik (Keskerakond)

1) Pikalt Eestis elanud määratlemata kodakondsusega inimesed on meie ühiskonda palju panustanud ning väärivad riigipoolset toetavat sammu.

2) Eesti kodakondsuse omandamine liidab inimesi meie ühiskonnaga ja vähendab sotsiaalset tõrjutust.

Keskerakonna avakõne 

Siseministeeriumi andmetel elas 1.01.2019 seisuga Eestis 76 148 määratlemata kodakondsusega inimest. See arv on järjepidevalt langenud, sest suur osa on omandanud Eesti kodakondsuse, aga paljud valinud hoopis kolmanda riigi kodakondsuse või meie seast lahkunud.

Tanel Kiik. 

FOTO: Erlend Štaub

Peame õigeks võimaldada määratlemata kodakondsusega inimestel, kes on ise elanud või kelle vanemad või vanavanemad elanud Eestis enne 20.08.1991.a, taotleda kodakondsust lihtsustatud tingimustel. Jätkuvalt tuleks esitada taotlus kodakondsuse saamiseks ja vastata Kodakondsuse seaduse paragrahvis 6 sätestatud tingimustele, välja arvatud kohustus sooritada eesti keele ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam.

Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017 näitab, et 55% määratlemata kodakondsusega inimestest sooviks Eesti kodakondsust ning vaid 8% Venemaa kodakondsust. Samal ajal on nad valdavalt eakam osa ühiskonnast, kes on andnud panuse meie riigi arengusse, kuid kellele valmistab raskusi kodakondsuse taotlemiseks vajalikul tasemel eesti keele omandamine või eesti keeles nõutud eksamite sooritamine.

1996. aastal loodud nii-öelda hallid passid pidid olema ajutine lahendus, kuid on tänaseks püsinud üle 20 aasta. Toona välismaalase passi võtnud ning siia elama jäänud on seeläbi juba langetanud põhimõttelise valiku Eesti Vabariigi kasuks. Paraku ei ole nad keeleõppe võimaluste ja praktika puudumise tõttu või muudel põhjustel Eesti kodakondsust omandanud ning seeläbi on nende integreerumine meie ühiskonnaga jäänud poolikuks.

Kahjuks tunnevad mittekodanikud elu jooksul suurt tõrjutust. Näiteks toob Inimarengu Aruanne 2014/2015 välja, et enam kui pooled venekeelsetest mittekodanikest olid 2012. aastal sotsiaalselt tõrjutud. Lihtsustatud tingimustel Eesti kodakondsuse taotlemise võimalus aitaks vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu ning siduda meie inimesi tihedamalt Eesti Vabariigiga, tõstes nende võimalusi ühiskonnaelus kaasa rääkida ja avalikus teenistuses töötada.

ISAMAA

Kõneisik: Isamaa meedianõunik Mart Luik

1) Mittekodanikele ei tohiks Eestis kodakondsuse andmist lihtsustada, sest praegu kehtivad naturalisatsioonireeglid toimivad piisavalt hästi.

2) Kodakondust ei saa peale suruda, sest see on Eesti kodakondsuse mitteomandamine on paljude siin elavate välismaalaste teadlik valik.

Isamaa avakõne

1992. aastal elas taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 498 000 mittekodanikku, kes moodustasid Eesti elanikest 32%. Seoses Eesti kodakondsuse taotlemisega, Vene kodakondsuse võtmisega ja Eestist lahkumisega on mittekodanike arv kukkunud 78 000 inimeseni

Siseministeeriumi andmed näitavad, et mittekodanike arv Eestis kahaneb jätkuvalt ja see probleem laheneb ajapikku loomulikul teel. Protsessi saab kiirendada kõikjal Eestis kättesaadava tasuta eesti keele õppega. Samuti mittekodanikele Eesti kodakondsuse eeliste laialdase tutvustamisega. 

Mart Luik

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

See dünaamika tõestab, et Eesti taasiseseisvumise järgselt rakendatud selge kodakondsuspoliitika töötab ja naturalisatsioonitingimusi ei tohiks muuta. Mittekodanike lastel on juba täna võimalik saada Eesti kodakondsus ja seetõttu pole ka ohtu, et kodakondsuseta inimeste arv suureneks.

Eesti kodakondsuspoliitika põhineb Eesti Vabariigi õiguslikul järjepidevusel ja selle põhimõtte muutmine paneks küsimärgi alla nii Nõukogude okupatsiooni kui taasiseseisvumise õigusliku järjepidevuse

Oponent esitab väite, et valdav osa kodakondsuseta inimestest on eakad, kellel on raskusi vajaliku eesti keele omandamisega. Selle väitega ei saa nõustuda. Eesti taasiseseisvumisest on möödunud 27 aastat. Praegu näiteks 65-aastane mittekodanik oli siis 38-aastane ehk vanuses, kus tahtmise korral ei peaks keele omandamine olema ülejõukäiv. 

Tegelikult näitab Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring, et mittekodanike soov saada Eesti kodanikuks on langeva trendiga. Kui 2005. aastal soovis 74% mittekodanikest saada Eesti kodanikuks, siis tosina aastaga langes see 55%-ni. Eesti kodakondsuse mitteomamist selgitavate põhjustena on märgatavalt kasvanud näiteks nende vastajate arv, kes  leiavad, et kodakondsusetus ei takista Eestis elamist (47%). Samuti eelistavad 44% mittekodanikest Välismaalase passi mugavamaks reisimiseks Venemaal ja SRÜ riikides. Need andmed peaksid piisavalt selgelt kinnitama, et suure osa mittekodanike puhul on Eesti kodakondsuse mittetaotlemine nende inimeste teadlik valik. 

Kodakondsus on kodaniku lojaalsustunnistus, mille aluseks on kodaniku vaba tahe. Me ei tohi kujundada poliitikat, kus riik annab inimestele kodakondsuse vastu nende tahtmist. Selline kurioosne juhtum, kus inimene üritab kohtu kaudu Eesti kodakondsusest lahti saada, peabki jääma harukordseks juhtumiks, mitte ei tohi muutuda reegliks.  

Keskerakonna lõppsõna

Määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb mõne tuhande võrra aastas ehk probleemi iseeneslik lahenemine võtaks aastakümneid. PPA andmetel omandab vaid veerand neist Eesti kodakondsuse, suurem osa lahkub meie seast jäädavalt või võtab kolmanda riigi kodakondsuse.

Oponendi väide, nagu kodakondsuspoliitika muutmine paneks küsimärgi alla Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse ja okupatsiooni, on demagoogia. Igal riigil on suveräänne õigus oma kodakondsuspoliitikat lihtsustada või karmistada. 

Tanel Kiik

FOTO: valitsus.ee

Viide, et 12 aastaga on Eesti kodakondsuse soovijate arv 19% võrra langenud, on andmete valikuline esitamine. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017 näitab, et suur langus 51% tasemele leidis aset 2008. aastal. Pärast seda on osakaal jäänud 55-60% vahele ning sama tabeli põhjal võiks hoopis öelda, et üheksa aastaga on toimunud 4% tõus. Seejuures ütleb oponendi viidatud uuring, et «peamine takistus kodakondsuse omandamisel on aastate jooksul olnud ebapiisav eesti keele oskus ja hirm kodakondsuseksami ees.»

Konstateering, et «me ei tohi kujundada poliitikat, kus riik annab inimestele kodakondsuse vastu nendetahtmist», pole antud väitluses relevantne, seda keegi ei soovigi. Meie ettepanek on anda võimalus taotleda lihtsustatud tingimustel kodakondsust, mis ei tähenda kellelegi vastu tahtmist kodakondsuse andmist.

Riik võiks Eestis pikalt elanud, pere loonud ja töötanud kodakondsuseta inimestele vastu tulla. See tõstaks ühiskonna sidusust ja vähendaks sotsiaalset tõrjutust. 

Isamaa lõppsõna

Oponent möönab, et määratlemata kodakondsusega isikute probleem ajapikku laheneb, mida me olemegi tõestamas. Samas leiab oponent, et see protsess kestaks aastakümneid, andmata hinnangut, kas selline ajajoon on Eesti jaoks probleem. Meie leiame, et mitte. 

Mart Luik

FOTO: Sander Ilvest

Tegelikult me ei nõustu ka oponendi hinnanguga, et see probleem jääb kestma aastakümneteks. Eesti inimarengu aruanne toob välja, et viimase kümne aastaga on määratlemata kodanike osakaal langenud 12%lt poole võrra ehk 6%-le. Seda protsessi saab tõhusama lõimumispoliitikaga oluliselt kiirendada.

FOTO: Eesti Väitlusselts